Milline on Vakra puhul võimalik stsenaarium? Kas Tallinna Ülikoolil on õigus tema bakalaureuse diplom tühistada ja samas jätta alles magistrikraad? Kui üks kaob, kas kaovad mõlemad?

Pole kindel, kas magistrikraad kaob automaatselt ära ning see nõuab täiendavat hindamist. Küll aga on magistriastme õppekava läbimise eelduseks ju see, et isik on läbinud bakalaureuse õppekava, mida Vakra sisuliselt ju sellisel juhul läbinud ei oleks, sest ta pole saanud vastavat diplomit.

Kui ülikooli nõukogu tühistab Vakra bakalaureuse diplomi, siis millised on tema edasised õigused? Kas selle otsuse võib vaidlustada? Kui jah, siis mis võib olla vaidlustamise tulemus? Mis alustel võib selle otsuse vaidlustada?

Jah, ta saab pöörduda edasi halduskohtusse.

Kraadi puhul on tegemist haldusaktiga ning ülikool saab selle kehtetuks tunnistada. Viimaseks on vaja hinnata isiku õiguspärast ootust.

Antud hetkel tuleb hinnata Vakra õiguspärast ootust kraadi püsimisesse ning usaldust, et see jääb alles. Seda tuleb omakorda hinnata avaliku huvi valguses ning kaht põhimõtet peab omavahel kaaluma.

Kuid Vakra ei saa usaldusega seonduvale tugineda, juhul kui ta oli ta oli töö esitamisel teadlik, et on kasutanud materjali, mille autor ei ole tema ise või jätnud suurele osale viitamata. See on aga komisjoni hinnata ning selles osas pole kõrvalseisjal võimalik kommentaare jagada.

Kui vaidlus läheb halduskohtusse, siis ei saa kohus sisuliselt vaidlust lahendada ning ülikooli poolt tehtud hindamisse sekkuda. Küll aga saab halduskohus hinnata, kas kõiki asjaolusid on piisavalt kaalutud. Menetlus võib pinna riigikohtuni välja ning võtta kõvasti aega.

Kas Eesti kohtupraktikas on sellesarnaseid pretsedente, mil ülikool on võtnud plagiaatorilt kraadi käest, ent kohus annab selle tagasi?

Meile teadaolevalt päris sarnastel asjaoludel ei ole olnud. On olnud seda, et ülikooli struktuuriüksus keeldub kraadi andmast või eksamile lubamast, mis on kraadi saamise eelduseks ning vaidlus laheneb ülikoolisiseselt.

2016. aastal raputas Tartu Ülikooli juhtum seoses plagiaadijuhtumiga õigusteaduskonnas, mis jõudis ka halduskohtusse. Eksmatrikuleeritud üliõpilane sai halduskohtus võidu ning ennistati tagasi üliõpilaste nimekirja.

Siiski, niivõrd suure mõjuga avaliku elu tegelast puudutav skandaal on Eestis esmakordne.

Ots lisas, et autoriõiguste seonduv standard ei ole ajas muutunud. „Ka 17 aastat tagasi oli autoril õigus autorsusele ja õigus autorinimele. Seega igasugused väited selles osas, et plagiaadiga seonduv oli varem paindlikum, ei ole tõsi – autori isiklikud õigused on laias laastus olnud ja jäänud samaks,” ütles ta.