"See on hea, kui ühiskonnas mõistetakse, et lisaks 2019. aastal toimunud 23-protsendilisele palgatõusule on päästjate töötasul veel kasvuruumi. Eesliini palgakasv on prioriteet ja peaks perspektiivis tõusma riigi keskmise palga tasemele," ütles Raik Delfile. Tema sõnul annab minister suunised, milline peaks olema nii-öelda eesliini töötajate palgatase ja seda lubadust on see aasta ka täidetud.

Palgapoliitika on aga siiski päästeameti peadirektori kujundada ja seda teeb ta lähtudes organisatsiooni sisemistest vajadustest ning haldusala üldistest reeglitest. "Kui nende teguritega arvestatakse, ei ole ministril põhjust otseselt sekkuda," lisas Raik.

"Päästjate palgakasvu on toetanud enamus erakondi, mis annab aimu, et ka järgmine valitsus jätkab päästjate palkadesse panustamist," sõnas minister.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutas päästeametis valitsevast suurest palkade ebavõrdsusest. Näiteks on päästeameti osakonna-, talituse- ning büroojuhataja töötasud viimase viie aastaga summaarselt kasvanud umbes sama palju, kui on praegu üldse päästjate brutopalk ehk 1110 eurot, mis sisaldab öö- ja pühadetasusid. Sama aja jooksul on päästjate enda palk tõusnud 300 eurot.

Kui päästja sissetulek on viimase viie aastaga suurenenud 39 protsenti, siis neil, kelle ametinimetus on juht või pealik, on palk tõusnud keskmiselt 54,2 protsenti. Enim on tõusnud aga büroojuhataja tasu, kelle praegune 2540-eurone palk on viimase viie aastaga kasvanud 62 protsenti.