Hennoste presidendi kõnest: kõnekirjutajate harimatus jättis kurva mulje

Keele- ja kirjandusteadlase Tiit Hennoste jaoks läks president Kersti Kaljulaidi vabariigi aastapäeva kõne algusest peale aia taha, kui eksiti põhikujundiks olnud luuletusega, samuti püüdis kõne haarata korraga liiga palju teemasid, mis jäid omavahel sidumata.

Kõne algus pälvis "Vikerhommikusse" presidendi sõnavõttu kommenteerima palutud Hennostelt karmi kriitikat, vahendab ERRi uudisteportaal.

Hennoste ütles, et tema jaoks läks kõne aia taha esimestest lausetest peale, sest see algas ühe Henrik Visnapuu luuletusega, millest oli tehtud kõne põhikujund. Häda oli Hennoste sõnul aga selles, et kõnes oli luuletus seotud ära Vabadussõjaga, ent see luuletus oli kirjutatud 1915. aasta 15. novembril ja rääkis Esimesest maailmasõjast.

"See tekitas minus ausalt öeldes väga kurva ja sünge tunde, et kui presidendi kõne kirjutajad on, andke andeks, harimatud, siis on asi kuidagi väga viltu selles riigis," avaldas Hennoste pahameelt.

Teise miinusena tõi ta välja presidendi püüde mahutada oma kõnesse väga palju erinevaid teemasid, mis tähendas seda, et igaühele jõuti pühendada paar-kolm lauset.

Positiivse poole pealt märkis Hennoste, et tänavu oli vabariigi aastapäeva etendus, riigipea kõne ja kätlemine püütud sünkrooni panna ning nende läbivaks teemaks olid hoolitsus ja hoolimine.