Advokatuuri uueks esimeheks valitud Tehveri sõnul seisavad advokaadikutse ja advokatuur kutseorganisatsioonina lähitulevikus silmitsi suurte väljakutsetega.

"Ühiskonna, majanduse ja tehnoloogia areng on juba kaasa toonud olulisi muutusi õigusteenuste turul: muutuvad klientide vajadused, teenuste osutamise vorm ja viis ning teataval määral ka arusaamad sellest, mis on advokaadi või muu õigusteenuse osutaja roll üleüldse," rääkis ta.

Tehver lisas, et advokatuur kui kutseorganisatsioon peab seisma selle eest, et regulatsioonid ei jääks ajale jalgu ning looks stabiilse keskkonna, mis soodustab klientide ja laiemalt ühiskonna usaldust advokaatide vastu.

Advokatuuri esimehe ametist lahkuv Hannes Vallikivi juhtis oma aastakõnes tähelepanu suurenevale survele põhiõigustele. Tema sõnul sobivas rahapesu ja dopingu vastane võitlus hästi praeguse rahutu aja sümboliks. "Jah, terrorismi ja kuritegevuse ohuhinnangud võivad olla muutunud. Aga see ei õigusta ilma põhjalike analüüsideta süütuse presumptsiooni, omandi puutumatuse ja mitmete muude põhiseaduslike printsiipide kiirkorras revideerimist," hoiatas Vallikivi.

"Põhiõigused on muutumas poliitikast pigem juriidikaks. Näen, et advokaatide roll põhiõiguste kaitsel on sellises olukorras veelgi suurenemas," leidis Vallikivi.

Lisaks uuele Eesti Advokatuuri esimehele pandi üldkogul paika ka uus juhatus, kuhu kuuluvad vandeadvokaadid Imbi Jürgen, Indrek Sirk, Kadri Kallas, Karina Lõhmus-Ein, Katrin Orav, Peeter Kutman, Piret Jesse, Toomas Vaher ja asendusliikmena Anet Kaasik.

Eesti Advokatuur on 1919. aastal loodud kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni(IBA) liige ning 2004. aastast Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) täisliige. Advokatuuri liikmed advokaadid) on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Eesti Advokatuuril on on 1056 liiget.