Ehk siis ei tohi oma võimalusi kasutamata jätta ning maailmas asjade muutmiseks tuleb endalt küsida samuti nagu küsis näitleja Emma Watson: kui mitte mina, siis kes? Kui mitte nüüd, siis millal?
Hiltoni hotelli konverentsikeskuses toimuval konverentsil on osalejad kümnest riigist, Eestist Bahreinini ning kogunemise eesmärk on tõsta esile ja tugevdada naiste mõjukust ettevõtluses, riigisektoris ning ühiskonnas laiemalt.

Konverentsi avakõnes tõdes Kaljurand, et tema elu on läinud niimoodi, et pidevalt on ta sattunud tegelema valdkondadega, mis justkui ei ole naiste teemad. Nii alustas ta diplomaatiast, mis ajalooliselt on valdavalt olnud meeste pärusmaa. Moskvas oli ta suursaadikuna ainuke naine enam kui 140 mehe seas. „ Ma ei hakka valetama, ma nautisin seda,“ lausus Kaljurand. Sest meeste seltskonnas jääb ainus naine kindlasti meelde.
„Kui teile kunagi pakutakse võimalust olla suursaadik või välisminister, siis võtke see pakkumine vastu,“ soovitas Kaljurand.

Pärast diplomaatiat suundus Kaljurand kübermaailma. „Kui mu laps sellest kuulis, siis ta naeris, et sina ja küber,“ kirjeldas Kaljurand, lisades, et kübermaailm ei tähenda vaid arvutite parandamist ning programmeerimist. See on ka rahvusvaheline õigus, rahvusvaheline koostöö ning läbirääkimised, seal tuleb rääkida erinevatest teemadest.

Kaljurand kinnitas, et oleme uhked, et seekord on meil riigikogus rohkem naisi k
Iga naine, kes ütleb välja oma nime ja on valmis kuskile kandideerima, peab arvestama, et ta võetakse tükkideks.
ui kunagi varem. Eriti uhke on ta selle üle, et Sotsiaaldemokraatide parlamendisaadikutest on suisa pooled naised. See ei ole tema kinnitusel juhus. „Selle nimel on aastaid tööd tehtud. Selle nimel on naisi julgustatud, nimekirjades ettepoole pandud,“ selgitas ta.

Kaljuranna sõnul on vale arvata, et naised ei taha poliitikas osaleda. Sotsiaaldemokraatide sügisel korraldatud aktsioon, kus sai helistada ning küsimusi esitada näitas tema kinnitusel, et naised tahtsid ühel või teisel moel poliitikas kaasa rääkida.

„Oleme pool inimkonnast, ja kui seda poolt ei kasutata, siis kaotavad kõik, kaotavad ka mehed, rahvad ja riigid,“ lausus Kaljurand.

Ta rääkis, et erinevatesse riikidesse suursaadikuks suundudes luges ta alati lisaks selle riigi ajaloole ka nende tublide naiste elulugusid.
Ameerikasse suundudes luges ta Madeleine Albrighti, Condoleezza Rice’i ja Hillary Clintoni elulugusid. „Need kolm naist on olnud eeskujudeks kogu maailmas. Kui Ameerika välisminister on naine, siis või naine võib olla iga riigi välisminister, iga riigi suursaadik,“ lausus ta.

Samas ei maksa endale illusioone seada ning arvata, et poliitika on midagi mõnusat, leebet ja ilusat.
„Poliitika on julm ning räpane. Iga naine, kes ütleb välja oma nime ja on valmis kuskile kandideerima, peab arvestama, et ta võetakse tükkideks,“ rääkis Kaljurand. „Tema pere, tema riided, tema keha, tema kott,“ lausus ta. Kaljurand räägib seda oma presidendiks kandideerimise kogemusest. „Kogu Eesti teadis, et mul on Diori kott ja kõik teadsid kui palju see maksis,“ rääkis Kaljurand. „Ma siiamaani ootan, et ERMist helistatakse mulle, et ma saaksin selle koti neile kinkida,“ lausus ta.

Kaljurand tõdes, et naiste kokku hoidmine ei tähenda, et valmistel peaksid naised hääletama ainult naiste poolt. Tuleb eelistada parimat. Kui kaalukausil on aga kaks parimat, kellest üks on juhtumisi naine, eelistab Kaljurand teda.
Kaljurandi sõnul on naistel maailmas üks eesmärk- teha kõik selleks, et nende lapsed ei saaks enam surma.