Peamiselt erinevused võrreldes varasemate andmetega on seotud maa loodusliku seisundi ehk kõlvikuandmete uuendamisega.

Nii näiteks võib omanik üllatuslikult avastada, et maamaks on varasemast kõrgem, sest kraavipervedel kasvav võsa on osa põllumaad muutunud metsamaaks või osa senisest põllumaast õuemaaks, mille eest aga tuleb rohkem maksu maksta. Maamaks laekub 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Erinevused on tingitud sellest, et varasemate aastate maamaksud arvestati maamõõtjate poolt katastrisse esitatud andmete põhjal, nüüd aga aeropildistamise alusel valminud kaardiandmete alusel.

Kokku arvutati eelmise aasta detsembris katastriüksuse ning kõlvikute pindala 706 302-le katastris registreeritud maatükile.

Maa-ameti katastri teabe- ja arendusosakonna juhataja Priit Kuus selgitas, et kõige rohkem ehk varasema pindalaga võrreldes muutus 6% maatükkide, kokku 46 849 maatüki pindala.

Väga vähesel määral ehk kuni 1% maatüki varasemast pindalast muutus pindala 40%-l maatükkidest ehk 280 352 maatükil.

Enam kui pooltel maatükkidest jäi pindala samaks.

Kõlvikute osas oli muutusi rohkemate maatükkide osas kui pindala puhul, kuid neist lõviosa oli tegu väikeste muutustega. Kõlvikuline kooseis kogu Eesti kohta kokku muutus järgmiselt:

Metsamaad oli 51,8% , uue arvutuse järgi 53,0%

Haritavat maad oli 24,5 %, uue arvutuse järgi 24,3%

Looduslikku rohumaad oli 6,9%, uue arvutuse järgi 5,5%

Õuemaad oli 1,3%, uue arvutuse järgi 2,0%

Muud maad oli 15,4%, uue arvutuse järgi 15,2%

Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu sõnul on amet avalikkust muutustest teavitanud alates novembrikuu lõpust, peamiselt nii üleriikliku meedia kui ka kohalike lehtede vahendusel.

Maaüksuse andmetega saab tutvuda spetsiaalselt selleks puhuks tehtud rakenduse abil, kus saab näha, kas miskit muutus ja kui jah, siis kui palju. Rakendus on Maa-ameti geoportaalis www.maaamet.ee/kolvikute-pindala. Samuti saab andmetega tutvuda kinnistusraamatu päringusüsteemis https://uuskinnistusraamat.rik.ee ja maa-andmeid on võimalik kontrollida ka e-maksuameti/e-tolli kaudu iga maatüki juurde lisatud otselingi abil.

Mida teha, kui andmed erinevad tegelikust olukorrast?

Kui Maa-ameti geoportaalis nähtavad andmed erinevad omaniku hinnangul olukorrast looduses, siis peaksid maaomanikud sellest teada andma aadressil kataster@maaamet.ee või helistada infotelefonil 675 0810. Maa-amet kontrollib andmed üle, vajadusel parandab need ja kui viga mõjutab maamaksu, teavitab amet muudatusest kohalikku omavalitsust. Kui kohalik omavalitsus on andmeparandused sisse viinud, siis on võimalik maksu- ja tolliametil väljastada parandatud maksuteade.

Maa-ameti ruumiandmete osakonna juhataja Lea Pautsi sõnul täpsustab amet kaarte pidevalt, seega saab ka muudatusvajadusest pidevalt teada anda.

Parandusi on tehtud 10%-l pöördumistest

Seni on maa-ameti poole pöördutud umbes 3500 korda. Enamasti palutakse selgitust ja andmed ei vaja muutmist. Samas tuleb Pautsi sõnul ette ka andmete korrigeerimist, seni on olnud parandusi 10% ringis kõigist pöördumistest.

Paranduste tulemusena on vähenenud ainult maksustamishinnast lähtuv maksimaalne maamaks, st erisusi ja soodustusi arvestamata, keskmiselt 1,5 eurot maatüki kohta, sealjuures 40 protsendil maatükkidest vähenes paranduse tulemusel maamaks alla ühe euro.

Kõlvikutega tutvub rakenduse kaudu iga nädal keskmiselt mõni tuhat inimest, aktiivsematel nädalatel oli üle 13000 päringu.

Hetkel ulatub paranduste sisseviimise üldine järjekord Pautsi sõnul 2-3 nädalani, kuid esmajärjekorras viiakse Pautsi kinnitusel sisse parandused maade puhul, kus kõlvikute muutus mõjutab oluliselt maamaksu - need muudatused tehakse üldjuhul kiiremini. Teised parandused viiakse sisse üldise järjekorra alusel, näiteks elamumaa puhul, kus kõlvikute muutus maamaksu ei mõjuta.

Maamaks tuleb 1. aprilliks praeguse maksuteate järgi ära maksta

Maksu- ja tolliamet soovitab võimalusel vajalikud muudatused ära teha enne maksu tasumise tähtaega ehk märtsi lõpuks.

Kui aga seda teha ei jõua, siis tuleks maamaks ära maksta praeguse teate alusel toodud summas 1. aprilliks.

„Kui andmed õigeks saab, teeme uute andmete alusel uue maksuteate ning kui see on väiksem kui algne, saab inimene enam tasutud maksu tagasi. Nii ei teki vahepeal inimesele intressikohustust," selgitab maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Rainer Laurits.

„Kindlasti ei soovita me hakata lähtudes enda arvutustest lähtuvalt maksu tasuma. Tasuma peaks maamaksu teate alusel ning kui andmed on olnud ekslikud ja maksusumma tegelikkuses väiksem, saab inimene raha tagasi," ütleb Laurits.