Tihedalt koalitsioonikõnelusi pidavate Keskerakonna ja Isamaaga pole juhatuse tasandil Reformierakonnale veenmisruumi jäetud, mistap on oravatel aega plaani pidada üksnes sotsidega. Seega on näiteks leitud aega, et tulla homme esimest korda kokku uue fraktsiooniga, ehkki mööndakse, et kogunemine on mitteametlik, kuna valimistulemuste väljakuulutamiseni läheb veel aega.

Ent niisama käed rüppes oravad ei istu. Reformierakonna juhatuse liige ja ka kiiresti ammendunud koalitsioonikõneluste delegatsiooni kuulunud Arto Aas selgitas Delfile, et tegemist on erakondlastel küllaga ja eelkõige selles suunas, et viimse hetkeni leida Isamaa ja Keskerakonna ridadest inimesi, kes kolmikliidu vastu oleksid.

"Suhtleme nii palju kui võimalik kõikidega, et uurida, kuidas neil läheb ja selgitada neile paremat alternatiivi," ütles Aas Delfile. Et juhtkonna tasandil neil läbirääkimisi Isamaa ja Keskerakonnaga ei toimu, on siiski tihe suhtlus nende fraktsioonide liikmetega, sest kummaski fraktsioonis ikkagi üheselt EKREIKE liitu ei toetata.

Aasa sõnul on veel vara öelda, kes ja kui paljud on Reformierakonna alternatiivi poolt, et erakondade juhid on väga selge sihi võtnud, kuid liikmed ülemäära õnnelikud ei ole. "Ikka ülimalt problemaatiline valitsus, mis sündima hakkab. Ülevoolavaid emotsioone või head tunnet seal täna inimestel ei ole, aga muidugi läbirääkimised meil edasi käivad," ütles Aas.

Kõige soojemad suhted on Reformierakonnal mõistetavalt sotsidega. Kaja Kallase ja sotside esimehe Jevgeni Ossinovski ühine keemia on tänaseks Aasa sõnul kenasti klappima saadud ja plaane peavad nad igapäevaselt. Kui vaid leiaks need seitse inimest, kes loodavale kolmikliidule oma poolthäält ei annaks.

"Üritame ikka viimase hetkeni hoida ära selle kolmikliidu sündi," ütles Aas. "Suhtleme inimestega igapäevaselt ja selgitame alternatiive."

Suheldakse eelkõige Keskerakonna ja Isamaa liikmetega, kel tõenäoliselt vastupidiselt reformierakondlastele pole ilmselt veel aega olnud kokkugi tulla.

Samas ei peeta läbirääkimisi veel võimalike asendusliikmetega. Piisaks vaid Jüri Ratasel ja Mailis Repsil minna valitsusse ja mõnel Tallinna abilinnapeal või linnaosavanemal jätkata oma vanal ametipostil, oleks juba riigikogus hääletuspuldile ligipääs näiteks Andrei Korobeinikul või Imre Sooäärel, kes võiksid Reformierakonna pakutavat alternatiivi pooldada.

EKRE liikmetega oravad läbirääkimisi ei pea. Ehkki EKRE on lubanud valitsusse saades oma retoorikat muuta ja tooni tagasi tõmmata, ei olnud Aasa hinnangul vale otsus juba enne valimistulemusi konservatiividega koostöö välistada.

"Meie jaoks ei olnud see poliittehnoloogiline mäng, nagu see oli Jüri Ratase jaoks," selgitas Aas. "Ma tahaks näha, kas nad muutuvad. Nad on ju lubanud edasi olla väga käremeelsed ja nende Uute Uudiste kanalis ei paista nad küll tuure maha võtvat."

Ja kui Kaja Kallas kirjutas eile oma blogis, et EKRE toetajad muutuvad veelgi vihasemaks, kui konservatiivid taas opositsiooni jäävad, siis Aasa sõnul on nende pettumine pigem aja küsimus.

"Nad on andnud nii palju lubadusi, mida ei olegi võimalik täita. Vaadates kõike, mis neile on kokku lubatud ja milline on nende majandusprogrammi ebarealistlik maksumus, siis varem või hiljem see pettumine toimub," ütles Aas.

EKREIKE liidul on kamba peale mandaate uues riigikogus 57, kuid näiteks Raimond Kaljulaid on jbua täie kindlusega öelnud, et tema häälega uuel liidul arvestada ei tasu. Valitsuse moodustamiseks läheb vaja 51 poolthäält.