Keerukamad teemad nagu Rail Baltic, kooseluseadus, vene kool, II pensionisammas ja teised sellised lükati kõik järgmisse nädalasse.

Peaminister Jüri Ratas ütles, et Eestile on oluline digiühiskonna edasine arendamine, samuti uued tehnoloogiad nagu tehisintellekt ja isesõitvad autod.

Mõistliku sammuga on kavas edasi liikuda ka taastuvenergeetikaga.
Ratase sõnul on põlevkivisektoril oluline strateegiline roll Eesti energiajulgeoleku tagamisel, majanduse arengus ning tööhõives, eelkõige Ida-Virumaal. “Tulevane valitsus peab pakkuma põlevkivisektorile kindlust õlitootmisesse investeerimiseks ning tööstuse edasiarendamiseks,” sõnas Ratas. Seejuures rõhutas ta, et erakonnad toetavad keskkonnatasudest osa eraldamist kohalikele omavalitsustele, mida enim kahjustab loodusvarade kasutuselevõtuga kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud.

EKRE esimees Mart Helme sõnul lepiti kokku, et toetatakse võrguühenduseta elektrilahenduste projekti maapiirkondades. Ka lepiti kokku, et jätkatakse tänavavalgustuse uuendamist vähendamaks halduskulusid ja säästmaks energiat. „Energia odavus ja kättesaadavus on majanduse konkurentsivõime ja inimeste heaolu võtmeküsimus,“ rõhutas Helme.

Isamaa volikogu esimehe Sven Sesteri sõnul on oluline tagada Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus. “Meie plaan on suurendada ka taastuvenergia osakaalu nii elektri- kui soojuse tootmisel ja transpordikütuste tarbimisel. Peame oluliseks soojusenergia ja elektrienergia tõhusat koostootmist. Lisaks peame vajalikuks lahenduse leidmist taastuvenergia eesmärkide ja riigikaitse huvide ühildamisel,” ütles Sven Sester. Tema sõnul lepiti energiajulgeoleku suurendamiseks kokku Eesti elektrisüsteemi liitmises Euroopa Liidu riikide elektrisüsteemiga. “Viime lõpuni BalticConnectori rajamise koos ühtse Balti-Soome gaasituru loomisega aastaks 2020,” ütles Sven Sester.

Kuna peaminister Jüri Ratas läheb Brüsselisse, homme ja ülehomme läbirääkimisi ei toimu.