Delfini on jõudnud kuuldused, et leetrite vastu mõeldud vaktsiini on Tallinnas raske, kui mitte võimatu, saada. MMR vaktsiin (leetrid, punetised, mumps) täiskasvanutele oli nimelt mõnda aega Eestist puudu ning peaks täna saabuma.

Oma Facebooki lehel teavitas Terviseamet: "Seoses suurenenud nõudlusega on kohati tekkinud olukord, kus vaktsiin võib mõnes piirkonnas olla otsa saanud. Märtsis 2019 on Eestisse tarnitud juba üle 600 MMR vaktsiinidoosi. Järgmine MMR vaktsiinipartii (üle 1000) doosi jõuab 22. märtsiks. Jälgime pidevalt olukorda ja nõudluse suurenemise korral on võimalik täiendavaid koguseid juurde tuua,".

Uurides ravimiinfo kodulehelt MMR vaktsiini kättesaadavust, siis ilmneb, et leetrivaktsiini on võimalik soetada vaid 21 apteegis Eestis - mõned Tartus, Sauel, Narvas, Kärdlas ja Võrus. Siiski hoiustavad lisakoguseid ka haiglad ning perearstikeskused, mis on mõeldud väikelaste vaktsineerimiseks.

"Kuna leetritesse haigestumine tegi eelmisel aastal Euroopas olulise hüppe, on igati arusaadav ja oodatav ka inimeste huvi revaktsineerimise vastu. Soovitame neil täiskasvanutel, kes ei ole leetreid kas põdenud või pole nende vastu vaktsineeritud (või ei oma enda seisundi kohta infot), end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu," selgitas Terviseameti pressiesindaja hüppelist huvikasvu.

Ühe doosiga vaktsineeritud täiskasvanud või need, kelle kahe doosiga vaktsineerimine jäi aastatesse 1980 – 1992, peaksid end samuti revaktsineerima. Seda eriti juhul, kui inimene kas reisib palju, kui ta peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi või kui ta töötab tervishoiuasutuses.

"Vaktsineerimise osas tuleks pöörduda oma perearsti poole. Kui perearstil hetkel revaktsineerimiseks MMR-vaktsiini pole, saab ta selle tellida. Ooteaeja pikkus on mõni päev," lisas Terviseameti esindaja.

Hiljuti teatas ÜRO, et vaktsineerimisvastasuse tõttu on Põhja-Ameerikat ning Euroopat ähvardamas suur leetrite puhang. Eestis on seejuures tänavu kahe ja poole kuu vältel registreeritud leetriviirust üheksal korral, seejuures eelmisel aastal nakatus leetritesse terve aasta peale kokku kümme inimest.

Kõige suurem leetripuhang on Euroopas registreeritud 2018. aastal Ukrainas, kus haigust põdes üle 53 000 inimese. Suuremad kolded olid veel Serbias, Iisraelis, Itaalias, Prantsusmaal, Gruusias, Venemaal, Kreekas, Albaanias ja Rumeenias.

Leetrid on väga nakkav haigus ning sellega on raske võidelda, sest peale ennetava vaktsiini puudub spetsiifiline ravi.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) teatas jaanuaris, et vaktsineerimisvastane liikumine või "umbusklikkus vaktsiinidesse" on üks peamisi ohte globaalsele tervisele Ebola ja HIV-i kõrval.