Baltic Toursi tootearenduse juht Svea on Ameerika Ühendriikidesse sattunud mitmeid ja mitmeid kordi ning seda juba pisikesest peale. Üheks tema lemmikpaigaks sealpool suurt lompi on saanud New York City. Miks ja mida ta seal teha soovitab – seda saadki lugeda altpoolt.

Minu esimene tutvus Suure Õuna ehk New Yorgiga oli aastal 1995. See oli ka minu elu esimene lennureis. Mäletan, et lendasime Finnairiga ning ühe lennuki väliskülgedele oli maalitud Muumipere. Järgmisel korral sattusin sinna vaid kaks aastat hiljem ehk aastal 1997 ning see jäi pikaks ajaks ka viimaseks. 2015. aasta märtsis võtsin teekonna taas ette – 18 aastat hiljem.

Ma ei oskagi öelda, kas New York oli muutunud või mitte. Oli, aga ei olnud ka. Jah, minu esimesed korrad selles betoondžunglis olid siis, kui olin alles pisikene. Ometi oli nüüd lennujaamast hotelli sõites kuidagi magushapu tunne. Viimasel korral, kui New Yorgis käisin, olid kaksiktornid veel püsti ja fotoalbumis on tänini pilt, mis tehtud ühe torni 101. korruselt.

Nüüd linna külastades olin suurem ja targem ning tulin sealt tagasi hoopis uute mälestuste ja kogemustega.

Kolm kohta, mida külastada

Legendaarsete World Trade Centeri kaksiktornide asemelt leiab nüüd memoriaali ja muuseumi. Seal, kus tornid kunagi seisid, asuvad suured põhjatud basseinid. New Yorgi linnakära keskel on see üllatavalt rahulik paik, kuigi kõrval käib uute tornide ehitus.

World Trade Centerile ja 2001. aasta septembrikuu sündmustele pühendatud muuseum on kindlasti külastamist väärt. 24 dollari eest saab näha pooletunnist filmi ja külastada suurt muuseumiala. Ja see ei ole lihtsalt muuseum – see on aus ja ilustamata vaade sellele kohutavale päevale.

American Museum of Natural History asub Central Parki ääres ning on iga vähegi loodusest ja ajaloost huvi tundva inimese mängumaa. 22 dollari eest saab näha dinosauruste skelette, käia merepõhjas ja miks mitte ka Antarktikas.

Esimesena satutakse muuseumis Põhja-Ameerika erinevaid loomaliike tutvustavale alale ja need väljapanekud on ahhetama panevad. Lumes sumpavast ilvesest pilti vaadates ei saa kodused küll aru, et pildistaja ja pildistatava vahel klaas on. Sealsed väljapanekud on lihtsalt niivõrd tõetruud!

Selleks, et fotoalbumisse kuuluks ka mõni legendaarne vaade üle linna, tuleks külastada kas Empire State Buildingut või Rockefeller Centerit. Jah – ka see ei ole odav lõbu, aga kui juba kord New Yorki sattuda, siis mina isiklikult soovitan seal kõrgel ära käia. Ainuüksi sadu meetreid allpool oleva sipelgapere vaatamine on elamus omaette ja tegelikult on New Yorgi hoonete katused ka üpriski huvitavad.

Kolm kohta, kus keha kinnitada

Eileen’s Special Cheesecake on paras koht, kus korraks aeg maha võtta ja väike paus teha. Juba üle 35 aasta tegutsenud pagarikojast leiab koogikese küll iga maitse eelistaja. Olgu selleks tavaline maasikas, maapähkel, mango või Kahlua kooreliköör – koogita seal ei jää! Pagarikoda ise on suhteliselt väike, aga selles peitub ka tema võlu.

Tõsistel lihafännidel soovitan sammud seada Wolfgang Steakhouse’i. Pean tunnistama, et ise ma end just suureks lihafänniks ei pea, aga see restoran oleks peaaegu mu usku pööranud küll. Tasub mainida, et portsjonid on Wolfgangis hiiglaslikud. Jah, Ameerikas on kõik suurem, aga mina oleksin võinud oma lihatükki arvatavasti kogu perega jagada. Võib-olla oleks naabrid ka oma osa saanud.

Maailma parima hommikusöögikoha auhind läheb minu raamatus Bel Aire Restaurant & Dinerile. Selles ei ole grammigi kahtlust! Ei, seal ei pakuta Instagrami-väärilisi smuutikausse või klaverimuusikat – see on ehtne diner. Mis selle paiga eriliseks teeb, on sealsed toidud ja töötajad, kes sind kui oma tervitavad. Ma mõtlen siiani nende või ja vahtrasiirupiga vahvlite peale!

Kõik nimetatud söögikohad olid nii head, et pildid jäid suure matsutamise peale tegemata. Peate ise kohale minema. Vaadake hoopis nunnusid mõmmisid!

Kolm asja, mida meeles pidada

Kui midagi tundub kaardi pealt vaadates lähedal, siis arvatavasti see seda siiski ei ole. Meie oleme ühest kohast teise jalutamisega harjunud, aga kaks tänavavahe New Yorgis ei ole kindlasti see, mis ta on näiteks Tallinnas. See ei tähenda muidugi, et seal jalutada ei saaks. Kõndisin minagi sellel reisil põiki üle Manhattani ja üle Brooklyni silla veel edasigi. Miks ma seda mainin, on rohkem selleks, et järgmistel kondimootoritel õhtul talla või kanna pealt villid vastu ei vaataks. Räägin omast kogemusest.

New Yorgi metroo on üks igati vinge koht! Olen kuulnud mõnede inimeste käest, et nemad seal küll metrooga ei sõidaks. Siinkohal sooviks ma öelda, et Suur Õun on küll miljoni(te)linn ja sealt leiab nii karvaseid kui ka sulelisi, aga see ei tähenda, et seal ülemäära ohtlik oleks. Loll saab kirikus ka peksa – nii lihtsalt on. New Yorgi metroo on esiteks kiire, teiseks mugav ja kolmandaks võib seal kohata väga lahedaid inimesi. Ja see järgmises vagunis laulev noor ei tee oma lauluviisiga sulle kindlasti midagi halba.

Ükskõik kus oma USA vallutuse raames ka ei maanduks, inimesed, keda sa ei tunne ega eales näinud ei ole, tulevad sinuga juttu tegema. Eestlased on teadupärast suhtelised kinnised ja lühikese jutuga, aga see väike omapära tasub reisile minnes koju jätta. Ameeriklased ongi avatumad, sõbralikumad ja seltsivamad. Jah, see naeratus ei tule tal võib-olla just südame põhjast, aga vähemalt ta tuleb ja see on palju tähtsam.

New York on üks ütlemata vinge koht. Elu on seal kiire, värvikirev ja ootamatu. Ja selle üüratu kõrghoonetega täis topitud linna keskelt leiab ühe mõnusa rohelise oaasi, kus üks jalutuskäik teha. Mul on see veel tegemata, aga las see praegu jääda.

Minu mõtted mõlguvad juba uue ja põneva automatka radadel. Kuidas oleks ühe vinge road trip’iga?

Jaga
Kommentaarid