Pealtnägija korraldas ajakirjanduse eksperimendi ja tõestas, et sularaha maksmisel jäi tõepoolest esialgu ka sotsiaalmaks maksmata. Ettevõte aga maksis maksud hiljem, kui oli eksperimendist juba teada saanud.

"Nimelt saavad ettevõtted oma sotsiaalmaksu deklaratsioone aasta jooksul parandada ja täiendada nii palju kui vaja ja seetõttu ei saa me juriidilises mõttes väita, et tegemist oli ümbrikupalgaga. Kas see on suurele ettevõttele osaks langenud ülekohus või kaval jokk-skeem, püüdsime mitme kuu vältel aru saada," teatas "Pealtnägija" sotsiaalmeedias.

Vilepuhujad teatasid "Pealtnägijale", et teavitasid toimetust Grossi makstavast ümbrikupalgast eelkõige seetõttu, et ta tänavu presidendilt majanduse edendamise eest 4. klassi teenetemärgi sai, mis neile õiglane ei tundunud, kuna ärimees väidetavalt riigi tüssamisega tegeleb.

Anonüümsete vilepuhujate sõnul toimub OG Elektra ettevõttes palga maksmine poolenisti ametlikult, poolenisti sularahas. Ainult kontoritöötajad saavat kogu palga arvele.

Ligi 1800 inimesele tööd andva OG Elektra jaekaubanduse juhi Üllar Lehesoo sõnul on süüdistused naeruväärsed ja alusetud, millega laimatakse ettevõtet.

Et makse on võimalik tagantjärele maksta kuni töötatud kuust järgmise aasta 15. veebruarini, on maksupettust väga keeruline tõestada, mööndi saates.

Sama asja üritas 2006. aastal töötada ka Äripäeva ajakirjanik Ralf Martin Soe, kes neli päeva Grossi ettevõttes töötas ja selle eest sularahas palka sai. Ka toona maksti maksud hiljem, mis on täiesti seaduslik.

AS OG Elektra kommentaar: meie seisukohad ja tõendid jäid "Pealtnägijas" teadlikult kajastamata

AS OG Elektra juhatuse liige Rita Uukkivi kirjutas Delfi toimetusele saadetud kommentaaris, et ajakirjandusliku eksperimendi läbiviija H. S. (saates Tarmo) tuli nende tööle etteplaneeritud kavatsusega tõestada ümbrikupalga maksmist.

"Vahendeid valimata rääkis ta "Pealnägija" saates ühte lugu ja meile tööalase hoiatuse üleandmisel teist lugu," ütles Uukkivi ning saatis selle kinnituseks osa helifailist, kus H.S. kinnitas oma otsesele ülemusele, et ta on rohkem hilinenud kui õigel ajal tööle tulnud.

"Samas kinnitab, et töötasu maksmine on toimunud vastavalt kokkuleppele ja ta mingeid pretensioone ei oma. Kõigil esialgu arvestusest välja jäänud päevadel hilines ta teadlikult ühest kuni kahe tunnini. Laos töötab 100 inimest ja tööpäeva alguses märgitakse tööle saabumise aeg ajatabelisse. Hilisema vaikse tööle imbumise korral jääb töötaja tööpäev fikseerimata," selgitas Uukkivi.

Ta lisas, et "Pealtnägijas" sõna võtnud Ralf-Martin Soele makstud töötasult tasuti maksud õigeaegselt ja vastavalt seadusele. "Ralf-Martin Soe aga väitis saates, et maksud tasuti seaduse järgselt aga hilinenult, mis ei vasta tõele."

Jaga
Kommentaarid