Uuring: Iga teine inimene on viimasel aastal osalenud vabatahtlikus tegevuses
Tulemustest selgus, et võrreldes viie aasta taguse uuringuga on vabatahtlike osakaal Eestis kasvanud 31 protsendilt 49 protsendile.
Uuringust selgus, et muutumas on viisid, kuidas vabatahtlikuna tegutsetakse ning kuidas organisatsioonid ja inimesed vabatahtlikkust mõtestavad. Iga vabatahtlik panustab varasemast rohkematesse valdkondadesse ja aina enam on inimesi, kes panustavad vabatahtlikuna n-ö ühekordsete ampsudena.
Samas organisatsioonid ise tunnevad puudust just püsivabatahtlikest, kes tegutseksid sama organisatsiooni juures pikema aja jooksul. "Valdkonna arendajate jaoks on oluline pöörata tähelepanu vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide toetamisele muutustega toimetulekul,“ ütles Balti Uuringute Instituudi projektijuht ja analüütik Maarja Käger. Samuti tasub tema sõnul tähelepanu pöörata nende sihtgruppide kaasamisele, kes tahaksid ehk vabatahtlikus tegevuses osaleda, aga ei leia selleks praegu sobivaid võimalusi või ei ole võimalustest piisavalt teadlikud.
Vähemalt korra elus on vabatahtlikuna panustanud 60 protsenti rahvastikust. "Vabatahtlikuna tegutsevad tõenäolisemalt need, kes väärtustavad kõrgemalt vabatahtliku tegevuse mõju nii ühiskonnale kui ka vabatahtlikule," sõnas Käger.
Siseminister Katri Raik ütles uuringu tutvustusel, et vabatahtlik tegevus on eduka ühiskonna tunnus ning selle väga oluline osa. "Olen rõõmus, et tegemist on tõusutrendiga: aina rohkem Eesti inimesi oskab näha ühiskonda ja selle vajadusi laiemalt ning on seotud vabatahtliku tegevusega."
Enim tegutsetakse vabatahtlikena neist valdkondades:
- kohaliku elu edendamine (42%);
- keskkonnakaitse ja loodushoid (34%);
- haridus ja teadus (23%);
- sport ja kehakultuur (23%):
- loomakaitse (20%).
Tegevustest osaletakse enim heakorratöödes (33%) ja ürituste korraldamisel (15%), kusjuures kõigi tegevuste puhul on vabatahtlike osakaal võrreldes 2013. aastaga suurenenud.
