"Muinasjutt kuldvõtmekesest ja põhiseaduse punasest joonest. Kaugel seitsme maa ja mere taga leiti kuldvõtmeke põhiseaduse punase joone ületamiseks. Usuti, et rahvahääletusega (või tulevikus rahvaalgatusega) saaks kooseluseaduse tühistada. Põhiseadus sellist lähenemist ei talu," kirjutab Jõks Facebookis.

Ta selgitab, et riigikohus on märkinud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt kuulub samasooliste isikute kooselu, kui tegemist on püsiva faktilise partnerlusega, perekonnaelu kaitsealasse. "Põhiseaduse § 26 esimene lause annab igaühele õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. PS §-st 26 koostoimes PS §-s 14 tagatud üldise põhiõigusega menetlusele ja korraldusele tuleneb õigus, et riik kehtestaks piisava õigusliku regulatsiooni, mis võimaldaks tagada samasooliste isikute eraelu puutumatuse. Sarnaselt tagab PS § 27 lõige 1 muu hulgas õiguse sellele, et seadusandja kehtestaks perekonnaelu õiguse kasutamiseks vajaliku õigusliku raamistiku ja kohased menetlused. Järelikult peab olema loodud õiguslik raamistik samasooliste isikute kooselu jaoks," arutleb ta.

Tema sõnutsi saab õiguskantsler vaidlustada eelnõu kooseluseaduse tühistamiseks või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise stiilis:"Kas peate vajalikuks samasooliste isikute kooselu seadustamist?". "Kui õiguskantsler leiab, et rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega teeb ta riigikohtule ettepaneku tühistada riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta," jätkab Jõks. "Põhiseaduse võimalik täiendamine rahvaalgatuse seadustamiseks ei aitaks samuti kooseluseadust tühistada, sest rahvaalgatusega ei saaks algatada eelnõud, mis oleks põhiseadusega vastuolus. Vastasel juhul võiks algatada eelnõu, et avalik-õiguslik ringhääling peab (loodavat) valitsust ohjeldamatult kiitma."

Jõks lisab, et eelnev ei tähenda, et õiguslik raamistik peaks olema loodud eraldi seadusega ja kandma nime kooseluseadus. Riigikogul on suur kaalutlusruum. "Kas muinasjutu lõpp on õnnelik, jäägu igaühe otsustada. Nagu ka see, kas põhiseaduse punane joon on see vertikaalne telg (laenates Ene-Liis Semperilt), mille külge ankurdamine tagab vabaduse, õigluse ja õiguse."

Martin Helme rääkis eile TRE-raadio saates, et koalitsioonikõnelustel saadi kokkulepe, et kehtiks edaspidi rahvahääletus ja algatus. See tähendab, et kui 50 000 allkirja koos, saaks riigielu puudutava küsimuse referendumile. "Kui seal ettepanekut toetetakse, siis kehtiv. Kooseluseaduse saame panna referendumile, lisaks ka presidendi otsevalimise. Saime endale kuldvõtmekese, millega lahendada kõik teised asjad, mida ei saanud," väitis ta.