Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm ütles Delfile, et Sikk ja Kasesalk lahkuvad töölt omal soovil. Siku viimane tööpäev oli eile ning Kasesalgu tööleping lõppeb 7. aprillil.

"Kantsler loob endale uut meeskonda. Sellest lähtuvalt otsustasin edasi liikuda," kommenteeris Kasesalk töölt lahkumist. Sikk sõnas aga, et ei soovi sel teemal ajakirjanduses rääkida.

Delfile teadaolevalt oli asekantslerite lahkumise üheks põhjuseks asjaolu, et mõlemad mehed olid möödunud aasta lõpus skandaali saatel ametist lahkunud kantsler Tea Varraku usaldusisikud.

"Seda ma ei oska kommenteerida. Me saime Tea Varrakuga kenasti läbi ja tema mind tööle võttis, aga see, ma ei usu, oli põhiline põhjus," rääkis Kasesalk.

"Kuna haridus- ja teadusministeeriumi valdkondades seisab ees uute sihtide seadmine ja uue haridusstrateegia koostamine, siis vaadatakse üle ka asekantslerite vastutusvaldkondade jaotus ja vajadusel tehakse teatud korrektuure," sõnas Kurm personalis toimunud muudatusi kommenteerides.

Mullu detsembris jõudsid avalikkuse ette ministeeriumis pikalt kuhjunud pinged seoses Varraku juhtimisstiiliga. Temaga kokku puutunud inimeste sõnul oli kantsler võimukas, agressiivne ja kolleegide suhtes lugupidamatu ning see põhjustas ministeeriumis halva tööõhkkonna ja suure kaadri voolavuse.

20. detsembril esitas haridus- ja teadusminister Mailis Reps valitsusele Varraku lahkumisavalduse, misjärel kantsler ametist tagasi kutsuti. Toona sõnas Reps, et nii tugeva avaliku surve olukorras oli Varraku lahkumine ainuõige samm.

Varraku viimane tööpäev ministeeriumis oli 20. jaanuaril. Temast järel asus haridus- ja teadusministeeriumi kantslerina ametisse Mart Laidmets.

Sikk asus haridus- ja teadusministeeriumi planeerimise asekantslerina ametisse 2017. aasta septembris. Kasesalk alustas üldhariduse, noortepoliitika ja koolivõrgu asekantslerina tööd mullu septembris.

Uute asekantslerite leidmiseks kuulutab riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus lähiajal välja avaliku konkursi.