Laupäevases teates sedastas valimisteenistuse esindaja, et Euroopa parlamendi valimisteks esitasid oma kandideerimisdokumendid seitse üksikkandidaati, sealhulgas volitatud esindaja kaudu esitas dokumendid Romeo Kalda.
Valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Krisberg kommenteeris, et dokumendid võeti vastu, kuid kuni kandidaatide kinnitamiseni 16. aprillil vaatab teenistus üle, kas kõik kandidaadid on kandideerimisõigusega, tasunud kaotsjoni ning esitanud vajalikud dokumendid.
Kalda on püüdnud valimistel kandideerida varemgi, veel tänavustel riigikogu valimistel püüdis ta oma kandidatuuri üles seada ning hääletada, kuid valimiskomisjon ei võimaldanud seda ning Märjamaa vallasekretär keeldus Kaldat lisamast valijate nimekirja.
Seepeale esitas vang kaebuse valimiskomisjonile, mille viimane organ läbivaatamata jättis. Seejärel pöördus Kalda riigikohtusse õigust nõudma. Ka riigikohus jättis kaebuse rahuldamata, sest valijaks registreerimise kohta oleks mees pidanud esitama vaidlustuse halduskohtus.
2013. aastal püüdis Kalda kandideerida kohalikel valimistel Jõhvi vallavolikogusse, kus samuti teda kandidaadina ei registreeritud. Seepeale esitas Kalda kaebuse vabariigi valimiskomisjonile, mis tema kaebust ei rahuldanud. Seejärel pöördus vang riigikohtusse, kuid sealgi ei saatnud teda edu.
Ta proovis kandideerida ka 2011. aasta riigikogu valimistel, mis samuti jäeti võimaldamata ning käis tiiruga riigikohtu laual.
Ta on aastate jooksul läkitanud erinevatesse kohtutesse kaebuseid vangla toimingute kohta. Nii on ta näiteks vaidlustanud vatijope kandmise kohustuse, nõudnud õigust põletada kambris viirukeid, tahtnud öörahu viimist hilisemale kellaajale ning nõudnud, et tema transportimisel ei kasutataks käeraudu, vahendas ERR.
2016. aastal võitis Kalda Eesti riiki Euroopa inimõiguste kohtus, kui tema kasuks otsustati kohtuvaidlus, mis puudutas ligipääsu internetile. Nimelt taotles 2007. aastal Kalda Tartu vanglalt juurepääsu kolmele veebilehele: õiguskantsleri, riigikogu ja tänaseks tegevuse lõpetanud Euroopa nõukogu Tallinna infotalituse veebilehele, kus avaldati EIK-i Eesti osas tehtud otsuste eestikeelseid tõlkeid. EIK otsustas toona, et veebilehtedele ligipääsemine on vajalik isiku õiguste kaitseks ja Eesti rikkus seda õigust piirates sõnavabaduse õigust.
Vastavalt Euroopa parlamendi valimise seadusele, ei või Euroopa parlamendi liikmeks kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Lisaks ei või kandideerida teovõimetuks tunnistatud isikud ning kaadrikaitseväelased.
Kalda sai 1996. aastal surmanuhtluse, kuid Tallinna ringkonnakohus asendas selle 1997. aasta veebruaris jõustnud kriminaalkoodeksi muudatuste järel eluaegse vanglakaristusega.
