VIDEOD ja FOTOD | EKRE tutvustas ministrikandidaate ja nende plaane: piirivalvest saab riigikaitse esimene kaitsevall ja riigieelarve vaadatakse agressiivselt üle
Sissejuhatuseks juhtis Mart Helme tähelepanu ministrite nimedele, kellest neli on mardilised. "Martin on sõjaka ja võitleva tähendusega nimi antiikajast. Ja me oleme ka sõjakad, selles ei ole mingit kahtlust," muheles Helme.
Siseministrina hakkab Helme tegelema immigratsiooniga, suurimaks probleemiks peab ta hetkel Ukraina tööjõu sissevoolu. Seesugune immigratsioon on tema sõnul hävituslik, kuna lööb paigast ära demograafilise tasakaalu eesti- ja venekeelse rahvastiku osa kallal. Lisaks ei maksta nende inimeste pealt riigile maksme ning kuna nad on vähekvalifitseeritud tööjõud ja teevad mustalt lihtsamaid töid, ei aita nad kaasa ka Eesti majanduse innovatsioonile.
Teine asi Helme valdkonnas siseriiklik turvavõrgustik, kus näiteks pääste- ja politseiametkondades on toimumas pensioniseerumine. Sellega on tema sõnul üritanud tegeleda ka eelmine valitsus, kuid mitte piisavalt. "Kui meil täna oleks pronksiöö taoline möll, siis Eesti politsei sellega tpoime ei tuleks, sest politsei on nii õhukeseks hööveldatud," ütles Helme.
Kolmanda teemana tõi Helme välja piirivalve kui iseseisva struktuurüksuse loomist, mis peaks olema võimeline olema esimene kaitsevall sõjalise konflikti puhul. Selleks tuleb tema sõnul ka viia piirivalve relvastus ja väljaõpe oluliselt kõrgemale tasemele.
Maaeluministrikandidaat Mart Järvik on keskkonna magistri haridusega, pidanud erisuguseid ameteid, nagu töökojajuhataja, aga ka takso- ja bussijuhina. 80ndate lõpus elas ja töötas Soomes ning õppis seal selgeks teraviljakuivatuse tootmise.
Tegelenud kümme aastat teraviljakuivatitega, on ta teinud enda sõnul juba ka teene Eesti põllumajandusele, tuues Eesti põllumeestele üle 300 efektiivse teraviljakuivati. "Meie põllumees võitis sellest kõvasti. Seemnevilja kasvatamines on oluline, et sul oleks hea kuivati, mis tagab hea idanevuse. Need võimalused tekkisid kõik selle kuivatite Eestisse tulekuga," ütles Järvik.
Pärast seda siirdus ta Järvakandi kohalikku poliitikasse, kus on tegutsenud ligi 20 aastat, sellest ligi 16 aastat Järvakandi vallavanemana. Ta on olnud ka ühe valimisperioodi maakonna kohalike omavalitsuste liidu juht.
Maaeluministrina tuleks tema sõnul alustada sellest, et Euroopa liidu baastasemest rangemaid nõudeid ei oleks meie talumeestele kehtestatud ja kogu euroliidu direktiivide pakett thaab põhjalikku revisjoni saada. Tema sõnul on siin küsimuseks, kas meil peab ikka direktiive olema kehtestatud rohkem kui teistle Euroopa riikidel. "Eesti on paraku maaelule väga ranged piirangud tänu direktiivide kehtestamisele peale pandud," ütles ta.
Keskkonnaministrikandidaat Rene Kokk tõi välja oma kogemuse põllumajanduses, millega on tegelenud poole oma elust. Hilisemas ajas on tegelenud Kokk ettevõtlusega, 2017. aasta lõpust on ta olnud Rapla vallavolikogu esimees.
Keskkonnaministeeriumi plaanidest tõi ta välja Rail Balticu teema. "Ma ei hakka saladust tegemagi, et ma ei ole kunagi olnud Rail Balticu toetaja, aga eks koalitsioonilepe on kõikidelt partneritelt lõivu võtnud ja eks ole seal tulnud ka meil teha oma järeleandmisi," ütles Kokk.
Rail Balticuga otseselt seonduv keskkonnateema on tema sõnul karjääride rajamine. "Mul on olnud omavalitsusjuhina mitmeid kokkupuuteid nende maakondadega, kust Rail Baltic hakkab läbi minema, sooviga rajaga kaevandusi. Kindlasti ei ütle ma seda, et kaevandusi peaks keelama, aga minu sõnum on olnud see, et me peame väga hoolega mõtlema, kus ja mis kaevandusi me rajame ja et me ei teeks seda liiga kergekäeliselt Rail Balticu rajamise egiidi all. Tuleb kõiki osapooli kaasata." Kogukondade kaasamine on tema sõnul jäänud täna tagaplaanile.
Kindlasti tuleb Koka sõnul metsandusteema ja lageraie suurused üle vaadata. "Tuleb kindlasti leida meetmeid, kuidas puitu paremini väärindada, et anda inimestele Eestis tööd ja me lihtsalt ei veaks puitu välja," ütles Kokk.
Raierahu teemal tuleb tema hinnangul kutsuda kõik osapooled laua taha, et seda teemat ei otsustataks kabinetivaidluses.
Koka sõnul on Eesti majandusele väga oluline ka põlevkivi kasutamine. "Kindlasti tuleb põlevkivi kasutamisel järgida rahvusvahelisi kokkuleppeid ja norme, aga sealjuures tuleb kindlasti anda aru, et meie tööstus ja meie inimesed oleksid võimalikult heas positsioonis nii Eesti riigis kui Euroopa Liidus tervikuna majanduslikus mõttes. Ka siin on vaja leida parimad võimalikud lahendused võimalikult väikeste keskkonnakahjudega ja võimalikult suure väärtustamise osas."
Sarnaselt Järvikule tuleb ka Koka sõnul selge ja kriitilise pilguga üle vaadata Euroopa Liidu direktiivid, et meie ettevõtjaid ja inimesi ei survestataks rohkem liigsest agarusest, kui euronõuded tegelikult ette näevad.
Väliskaubandus- ja IT-minister Marti Kuusik tutvustas end Rakverest pärit mehena, kes hariduse saanud TTÜ majandusteaduskonnast. Töötanud on ta 15 aastat panganduses, millest kaheksa aastat töötas Hansapangas Põhja-Eesti regioonijuhina. Kolm aastat on ta töötanud ka kindlustussektoris jaejuhina ning peale seda viis ja pool aastat Rakvere spordikeskuse juhina. Viimased pool aastat on ta olnud kaitsetööstusettevõttes tegevjuhi asetäitjana.
Poliitikasse kiskus teda 2009. aastal Rakvere jalgrattateede võrgu arendamine, kui kandideeris volikokku sotside nimekirjas. Sotsiaaldemokraatlik erakond oli tema sõnul toona lihtsalt eismene ettejuhtuv partei, mis andis talle võimaluse konkreetse teemaga tegeleda. Peale neli aastat volikogus oli ta veel neli aastat Rakvere linnavalitsuse liige Reformierakonna esindajana. 2017. aastast on ta aga olnud Rakvere linnavolikogu EKRE fraktsiooni liige.
Oma ministriplaanidest rääkis Kuusik, et läheb ministrina esindama koalitsioonilepingus kajastuvat poliitilist tahet. Ta ütles, et riik saab kindlasti siluda Eesti ettevõtjatele teed välismaale. "Mida Eestil maailmale müüa on? Meil on väga heal tasemel majandusvaldkondi, suurepärased põllumajandustooted, puitmajade tööstus, elektroonikatooted, turism. Ülioluline Eesti arenguvõimalus high tech it-lahenduste eksport. Tean isiklikest kogemustest, kuivõrd hea on kõrgtehnoloogiline tase, mida Eestis viljeletakse. Taevas on piir. See on nutika eesti suur šanss," ütles tulevane minister.
Väliskaubandusele lisaks saab Kuusiku haldusalas olemas ka IT-sektor. "Kindlasti on Eestis eesrindlikke lahendusi juba täna olemas. See sektor on selline, et kui siin ise ei jookse, siis teised jooksevad eest ära veel kiiremini. Siin peame leidma kohti, kus me saame teha kodaniku suhtlust riigiga veel lihtsamaks," ütles ta.
Ta tõi veel välja ka e-valimiste teema, mille osas tuleb valimiste süsteem proovile panna ja sellest tulenevalt otsustada, kas elektroonilise hääletamisega jätkata või mitte. Isiklikuks peab ta seda heaks hääletamise viisiks.
"Mina arvan, et E-valimised üldiselt on hea asi, aga peakisme lõpetama spekulatsioonid. Peame tõendama ära, kas see on turvlaine, kas peab vastu kõikidele testidele. Teeme need kõige kõvemad testid ära, veendume, et see on turvaline asi ja kõrvaldame selle uskumuse ja paneme lõplikult templi ära. Kui see peab testidele vastu, kasutame seda edasi. Kui ei pea vastu ja ei ole usaldusväärne, kaalume selle lõpetamist," ütles Kuusik.
Marti Kuusik on varasemalt näidanud meelepaha selle osas, et paremäärmusliku valitsusega Ungari ja Poola suunal on Euroopa riikidel olnud tõrjuv seisukoht. Väliskaubandusministrina ta enda kinnitusel aga Ungarile ja Poolale erilist tähelepanu pöörama ei hakka.
"See, kui ma toetan Ungarit ja Poolat, ei tähenda, et ma oma töös ministrina keskendun nüüd Ungarile ja Poolale," kinnitas Kuusik. Samas on ta seisukohal, et neist riikidest on massiimmigratsiooni teemal palju õppida, kuna neis ei voha hirm terrorismi ees.
Rahandusministrikandidaat Martin Helme peab tööle asudes oluliseks võitlust piirikaubandusega, mis tähendab, et aktsiisimäärad tuleb üle vaadata ja madalamale tasemele tuua. "Mida kiirmemini ja jõulisemalt me seda teeme, seda kiiremini kaob ära kahju Eestile," ütles Helme.
Riigieelarvet hakatakse Helme sõnul väga agressiivselt üle vaatama. "Kokkuhoiu kohti on kindlasti väga palju ja väga suurtes summades," tõi ta välja.
Ministeeriumis on tema sõnul olemas väga hea ülevaade, mis näitab seniseid kulusid, mida on raske õigustada ühishüve või avaliku huviga.
Kolmandaks tõi Helme välja infrastruktuuri investeeringud. "Jutt sellest, et Eesti riik laenata ei saa, sest Euro reeglid ei luba, ei vasta tõele. Siin on tahtmise küsimus - kes tahab, leiab võimaluse, kes tahab, leiab vabanduse."
Juttu tuli ka teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisest, mis on Helme sõnul üks olulisemaid reforme Eesti majanduses viimase 20 aasta jooksul.
