Tallinna Kunstigümnaasiumi hindamisjuhendi järgi ei lubata õpilast järelevastamisele, kui ta on kasutanud töö tegemiseks kõrvalist abi või on maha kirjutanud. Õpetaja ei pea õpilast lubama järele vastata ka siis, kui õpilane on põhjuseta puudunud või kui ta soovib parandada tunnitöö ja koduse töö hinnet. Kooli kodukorras on aga välja toodud vaid üks juhtum – see näeb ette, et õpilane ei saa järele vastata juhul, kui ta on kasutanud kõrvalist abi või maha kirjutanud.

Õiguskantsleril paluti hinnata kooli järelevastamise korra õiguspärasust. Lapsevanem kirjutas, et küsis korra kohta selgitusi ka kooli õpetajalt, kuid talle ei vastatud.

Õiguskantsler leidis, et Tallinna Kunstigümnaasiumi järelevastamise kord ei ole kooskõlas ei põhikooli ega gümnaasiumi riikliku õppekavaga selles osas, mis puudutab õpilasele järelevastamiseks antavat aega ning järelevastamisest keeldumise aluseid. "Samuti ei vasta kooli järelevastamise kord hea halduse põhimõttele, sest kooli õppekavad, hindamisjuhend ja kodukord sätestavad järelevastamise reeglid erinevalt," märkis ta.

Valitsuse määruste järgi on õpilasel õigus järele vastata või järeltöö teha siis, kui suulise vastuse, kirjaliku töö või praktilise tegevuse eest on tema teadmisi ja oskusi hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk" või talle on jäetud hinne panemata. "Seega on õpilasel õigus järele vastata ka juhul, kui ta on puudunud tunnist põhjuseta, on töö tegemisel kasutanud ebaausaid võtteid või on saanud tunnitöö või koduse töö eest mitterahuldava hinde," tõi Madise välja.

Kool võib järelevastamiseks kehtestada tähtaja. Kui õpilane järele vastama ei lähe, võib õpetaja panna negatiivse hinde, sest õpilane ei ole andnud võimalust enda teadmisi ja oskusi hinnata. Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli õppekava järgi on õpilasel järelevastamiseks aega kümme päeva ja sama tingimus on ka kooli gümnaasiumi õppekavas.

"Kool ei ole seda tähtaega kehtestades arvestanud olukordadega, kus õpilasel ei ole võimalik kümne päeva jooksul vastama minna. Näiteks on õpilane pikalt puudunud ja seetõttu tuleb tal mitmes õppeaines järele vastata lühikese aja jooksul," märkis Madise. Seega peab õpetaja saama hinnata, kas õpilasel on võimalik kümne päeva jooksul vastama tulla.

Tallinna Kunstigümnaasiumi hindamisjuhendi ja kodukorra kohaselt on erandjuhud kokkuleppel õpetajaga siiski võimalikud, kuid seda ei näe ette kooli õppekava. "See on vastuolus hea halduse põhimõttega. Õpilane ja õpetaja peavad järelevastamise korrast üheselt aru saama, et erandjuhtudel on võimalik järele vastata ka pärast kümnepäevast tähtaega," toonitas õiguskantsler.

"Järelevastamise kord peab olema arusaadavalt ja ammendavalt sätestatud kooli õppekavas. Hindamisjuhendis ja kodukorras võib järelevastamise korda kajastada üksnes samas mahus," rõhutas Madise.

"Kui lapsevanem küsib, tuleb õpetajal talle järelevastamise korda selgitada," ütles Madise. Ka Tallinna Kunstigümnaasiumi põhimääruse kohaselt on lapsevanemal õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse, hinnete ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. "Vajaduse korral võib kool määrata tähtaja, mille jooksul peab lapsevanemale vastama," lisas ta.

Õiguskantsler ootab Tallinna Kunstigümnaasiumilt 15. maiks vastust, kuidas kavatseb kool järelevastamise korra riiklike
õppekavadega kooskõlla viia.