Oma ülesanded Tallinnas riigigümnaasiumi rajamiseks andis Agur üle haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonnale. Kolme ja poole kuu jooksul, mis Agur haridus- ja teadusministeeriumi palgal oli, lõi ta töögrupi, mis töötas välja riigigümnaasiumi toimimise kontseptsiooni.

Praeguse seisuga saab Tallinn kolm riigigümnaasiumi õppehoonet, millest üks tuleb Mustamäele, teine Põhja-Tallinna ja kolmas kesklinna. Millises järjekorras need rajatakse ja kas tegemist saab olema kolme eraldi kooli või ühe mammutkooliga, on praegu veel lahtine.

Riigigümnaasiumi või gümnaasiumide rajamine on seotud Euroopa Liidu meetmetega ja nii-öelda käivitamisaastad on 2022–2023.

Küsimusele, mis saab Tallinna nii-öelda eliitkoolidest nagu prantsuse lütseum, inglise kolledž või ka Gustav Adolfi gümnaasium, vastas Agur, et kõik tublid koolid kindlasti jätkavad, kuid lõpliku otsuse teeb ikkagi Tallinna linn.

Kohtla-Järve gümnaasiumi kohta ütles värskelt direktori kohale asunud Agur, et see on kindlasti eesti kool, kus õpe toimub eesti keeles. Küll aga tuleb arvestada seda, et kõik vene põhikoolide lõpetajad ei oska võrdselt heal tasemel eesti keelt ja vajavad seetõttu täiendavat keeletuge.

Täielikult eestikeelset õpet loodab Agur Kohtla-Järve gümnaasiumis pärast nii-öelda üleminekuperioodi lõppu, mis kestab loodetavasti kolm aastat, kuid see võib võtta ka kauem.