Kantsler Prikk tänas Ardennes´i küttide sõdureid nende peagi lõppeva teenistuse eest Eestis ja ütles, et belglased on tõestanud ennast kui teotahtelisi professionaale, kes kasutavad iga võimalust, et oma oskusi täiendada ning siinset keskkonda paremini tundma õppida.

„Paljud teist asuvad peagi patrullima Brüsseli tänavatel, et hoida oma kodumaa turvalisena,“ märkis Prikk, kelle sõnul tähendab see aga kogu Euroopa turvalisena hoidmist, mis on oluline ka eestlastele.

Belgia üksus teenib Eestis alates selle aasta algusest ning on osalenud mitmetel õppustel. Aprilli alguses külastas Eestit belglaste kuningas Philippe II, kes kohtus Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga ja tutvus belglaste üksuse tegevusega Tapal.

Belgia kontingendi ülema major David Paitier´i sõnul on lisaks üksuste taktikate ja protseduuride tundma õppimisele oluline ka sõdurite vaheliste professionaalsete suhete loomine, mis jääksid kestma siis kui Eestist lahkutakse. „Tahame näidata, et oleme igati valmis koos oma liitlastega üksteise vabaduse eest seisma ja ühiseid väärtusi kaitsma,“ lisas Paitier.

Praegu Ühendkuningriigi ja Belgia sõduritest koosnev NATO lahingugrupp alustas Tapal teenistust 2017. aasta aprillis ning kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Peagi vahetavad Eestis teeniva Belgia üksuse välja prantslased.

Belglaste üksuse tuumik põhineb väärika ajalooga Chasseur Ardennais e. „Ardennes´i küttide“ pataljonil. Kokku on üksuses ligi 300 Belgia kaitseväelast ning umbes 100 ühikut lahingutehnikat, nende hulgas Šveitsi päritolu soomustransportöörid Piranha, millest osad on varustatud Spike-tüüpi tankitõrje raketisüsteemidega.