„Peab arvestama, et kõik vaktsiinid ei paku eluaegset kaitset,“ ütles Filippova. Selliste vaktsiinide hulka kuuluvad näiteks difteeria ja teetanuse liitvaktsiin, mida peaks uuendama iga kümne aasta tagant.

Lisaks difteeriale ja teetanusele soovitab terviseamet täiskasvanutel end vajadusel vaktsineerida B-ja A-viirushepatiidi, leetrite, punetiste ja mumpsi, meningokok- ja pneumokokinakkuse, poliomüeliidi ehk lastehalvatuse, tuulerõugete ja inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu. Lisaks tuleks hooajaliselt end vaktsineerida gripi ja puukentsefaliidi vastu. Täiskasvanu vaktsineerimise vajaduse aluseks võib olla nii ohtliku nakkushaiguse levik või kuulumine nakatumise riskirühma oma erialase tegevuse, käitumise eripära, reisimise, kroonilise haiguse või vanuse tõttu. Tulenevalt leetrite suurenenud levikust Euroopas tasub täiskasvanutel sel aastal mõelda ka enda vaktsineerimisele MMR-vaktsiiniga, mis annab kaitse nii leetrite, punetiste kui mumpsi eest.

Vaktsineerida saab nii perearsti juures kui haiglas, arstikeskuses, nakkuskeskuses või vaktsineerimiskabinetis. Difteeria-teetanuse vaktsiin on täiskasvanutele tasuta, ülejäänute eest tuleb ise tasuda.

Maailma terviseorganisatsiooni WHO Eesti esinduse juht Marge Reinapi sõnul on vaktsineerimine on pika-aegne investeering nii täiskasvanute kui meie laste tervisesse ning heaolusse. „Vaktsiinid päästavad maailmas igal aastal miljoneid elusid, nende tulemusel väldime nakkushaiguseid ja nende tüsistusi, sealhulgas ka surmajuhte,“ ütles Reinap.

Kus saab end üle vaktsineerid, loe siit.