Kapo selgitab Mart Helmele eriteenistuse toimimismudelit: Ennekõike turvalisus elanikkonnale, aga koostöö ka Euroopaga

Möödunud nädalal ilmus Eesti Päevalehes intervjuu tulevase siseministri Mart Helmega, kes avaldas kahtlust kaitsepolitsei töös ning arvas, et Kapo täidab oma töös poliitilist tellimust.

Ajakirjanik uuris Mart Helmelt tolle varasemalt väljaöeldud väite kohta, et Eesti eriteenistused ei allu mitte Eestis tegutsevate institutsioonide korraldustele, vaid tegutsevad Euroopa komisjoni heaks.

"Olen tegelikult öelnud, et nad töötavad lähtudes Euroopa komisjoni ainuõigeks kuulutatud, poliitilise liinina järgitavast ideoloogiast. [...] Nad ei peaks tegelema poliitikaga, aga me näeme, et kõiki liberaalse demokraatia dogmasid peab järgima ja kui neile oponeerida, oled kohe dissident. [...] See, mis toimub Euroopas, vihakõne kriminaliseerimise katsed, inimeste jaotamine õigeteks ja valedeks poliitiliste eelistuste põhjal on hirmuäratav, õõvastav, sellega ei saa nõus olla. See on koht, kus suhtun meie eriteenistustesse kriitiliselt. Nad paraku täidavad poliitilist tellimust," sõnas Helme intervjuus.

Kaitsepolitsei ei sekku päevapoliitikasse ning paludes organil Helme väiteid kommenteerida, viidati erinevatele seadusaktidele ning raamdokumentidele, millest Kapo ülesanded tulenevad.

Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp selgitas põhimõtteid, millest Kapo lähtub järgmiselt:

"Kaitsepolitseiameti tegevuse esmane eesmärk on oma pädevuse piirides Eesti vabariigi julgeolekuohtude maandamine ja seeläbi elanikkonna turvalisuse kindlustamine. Tänapäeva maailmas aga ei piirdu kindla julgeolekukeskkonna tagamine enam ühe riigi territooriumiga. NATO ja Euroopa liidu ühisesse julgeolekuruumi kuulumine kohustab Eestit andma panust ka üleilmsete ohtude (nt terrorism, massikorratused, küberkuritegevus, massihävitusrelvade levik) ennetamisse. Siinjuures on oma roll täita kaitsepolitseiametil, kes teeb koostööd teiste riikide julgeoleku- ja õiguskaitseasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sellise tegevuse eesmärk on kaitsta põhiväärtusi nagu demokraatia, inimõigused ja -vabadused ning õigusriik.

Kaitsepolitseiameti laiem ülesanne siseministeeriumi valitsusasutusena on riigi sisejulgeoleku tagamine teabe kogumise ja ennetusvahendite kasutamise abil ning süütegude uurimine Vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses.

Helme käest uuriti ka EPL-i intervjuus, et kust mees võtab oma arvamuse, et Kapo poliitikasse sekkub. Helme vastas: "See on provotseeriv küsimus. Lugege raamatutest, kuidas eriteenistused läbi aegade on töötanud. Kuidas ehitatakse üles agentuuri, kuidas kasutatakse agentuuri poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Lugege tarku raamatuid ja siis võite deduktiivset meetodit kasutades teha järeldusi selle kohta, kuidas meil ja Euroopas laiemalt eriteenistused töötavad".

Kirjandusega eriteenistuse töö kohta soovitab tutvuda ka Kapo. "Raamatuid tasub ikka lugeda. Kaitsepolitsei kui julgeolekuasutuse tööd ja tegemisi tutvustame näiteks kaitsepolitsei aastaraamatutes, juba aastast 1998," vastas Puusepp.

Kapo esindaja soovitas tutvuda ka maailmakuulsate spioonide-luurajate nimekirjaga nende kodulehel, et lugemisvara värviküllasem oleks.

Mis on kaitsepolitsei ülesanded?

Ameti tegevuse põhimõtted ja suunad tulenevad mitmest raamdokumendist: „Eesti Vabariigi põhiseadus“, „Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused“, „Strateegiline ohuhinnang Eesti Vabariigi julgeolekule“, „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad“, „Siseministeeriumi valitsemisala ja ameti arengukavad“, „Korruptsioonivastane strateegia“, „Eesti terrorismivastase võitluse põhialused“, "Riigikaitse strateegia", "Kriminaalpoliitika arengusuunad".

Kaitsepolitseiameti ülesanded:

· teabe kogumine ja töötlemine riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks;

· teabe kogumine ja töötlemine riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks;

· teabe kogumine ja töötlemine terrorismi (samuti selle rahastamise ning toetamise) ennetamiseks ja tõkestamiseks;

· riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse ning julgeolekukontroll;

· massihävitusrelvade leviku tõkestamine, lõhkematerjaliga seotud süütegude menetlemine;

· korruptsioonivastane võitlus;

· teiste ameti uurimisalluvuses olevate süütegude menetlemine.