Eile selgus, et Isamaa deklareeritud reklaamikulutuste ning Emori AdEx reklaamimahtude mõõtmistulemuste vahel on suured käärid. Asjatundjad spekuleerivad võimaluse üle, et erakond on saanud kampaaniaks varjatud rahastust.
ERJK aseesimees Kaarel Tarand sõnas, et poliitiliste konkurentide seas hakkas kahtlustamine juba enne valimisi. Komisjonile laekus vihjeid Isamaa kohta, nagu näiks, et sellel erakonnal rahaliselt midagi ei klapi. Siiski ei olnud midagi konkreetset, kuid nüüd kui kuu alguses esitati aruanded, saab andmeid omavahel kõrvutada kuni raamatupidamisdokumentideni välja.

Tarandi isiklik arvamus on, et see võiks olla piisav menetluse alustamiseks. "Komisjoni käes on muidugi pisut rohkem dokumente, kui avalikkusele teada on," sõnas Tarand, viidates, et menetluse algatamise otsuse tehakse mai keskel.

Tegemist pole sugugi harukordse juhtumiga. Samasuguseid kahtlusi on varem väljendatud ka teiste erakondade kohta. Näiteks 2013. aasta kohalike valimiste aegu kahtlustati varjatud rahastamises sotsiaaldemokraate, kuid selle kohta polnud piisavalt tõendeid ja komisjoni menetlus rauges.

„Nii kaua kui meil on olnud järelevalvekomisjon, on meile teada erakondade ja nende kommunikatsiooniagentuuride vaheliste suhete probleem. Me kõik teame, mis juhtus kaheksa aastat tagasi Keskerakonnaga, meile on tänaseks teada, mis mahus keelatud tehinguid korraldati. Teised erakonnad pole sellises ulatuses õigusrikkumisi toime pannud, kuid üldine tendents on see, et erakonnad kasutavad oma püsiagentuure puhvrina, kes võtavad erakonna kulud pikemaks ajaks kanda. Ollakse pikalt oma suurele meediapartnerile võlgu, mis on sisuliselt nagu laenu andmine, ja agentuurid neid võlgu sisse ka ei nõua. Kuidas need agentuurid nii rikkad on, et nad ei nõua neid võlgu tagasi? Erakonnaseadus ütleb, et erakonnad võivad laenu saada, aga ainult lubatud krediidiasutustelt. Teisalt on teada, et pangad pole eriti innukad seda laenu andma. Siis tekibki küsimus, millal muutub maksmata arve laenuks? Seda seadus täpselt ei ütle ning selles osas ei saagi midagi teha. Seda asja peaks seaduseandja vaatama ja midagi muutma. ERJK saab siin anda vaid nõu, aga riigikogu peab seda tegema - eelmisel koosseisul ei tulnud seda tahet peale seda teha. ” selgitas Tarand.

Tarand tõi esile, et andmeid kõrvutatakse erakondade lõikes ja seda tehes torkab silma veel näiteks EKRE, kel on samuti suured käärid reklaami mahu ja deklareeritud kulutuste vahel. ERJK lubas kõigi erakondade kulutused põhjalikult ette võtta ja läbi töötada.