Vabatahtlikud konnapäästjad tegutsevad talgute korras Konnad teel(t) algatuse raames. Aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp ütles, et abikäe saavad aga ulatada kõik, kes oma kodu juures konni rändamas on märganud.

Et konni üle tee aidata, tuleb nad hellalt kindaga kätte võtta, puhtasse niisutatud anumasse asetada ja üle tee viia. Seal tuleb konnad ettevaatlikult anumast välja võtta ja ninamik sihtpunkti suunas tagasi rajale panna, et hetkeks segadusse sattunud kahepaiksed saaksid oma teed jätkata.

"See on nagu tore jalutuskäik värskes õhus pärast "Aktuaalset Kaamerat", aga samal ajal päästavad inimesed looduskaitse all olevaid kahepaikseid autorataste alt," sõnas Kübarsepp.

Konnade rändeajal tuleb autojuhtidel olla tähelepanelik kõigil maanteedel, mis viivad läbi märgala. Võimalusel võiksid juhid oma sõidud planeerida valgele ajale, sest konnad lähevad liikvele õhtupimeduses, ütles Kübarsepp.

Kuna ilmad on tänavu olnud põuased, kestab konnade rändeaeg veel aprilli lõpuni."Rohukonnad on enamjaolt sihtpunkti jõudnud, kuid kärnkonnadel seisab teekond alles ees. Nemad talvitusid metsas, kuhu päike nii kiirelt soojendama ei pääsenud," selgitas Kübarsepp.

Kärnkonni üle tee aidates tuleb hoolega vaadata, et nende seas ei oleks ka veel mõnda hilist minejat teisest liigist, sest kärnkonni teiste konnadega ühte anumasse kokku panna ei tohi - nende krobeline nahk on teistele mürgine. "Kärnkonnal ja teistel konnadel on lihtne vahet teha selle järgi, et kärnkonn kõnnib, aga teised hüppavad," ütles Kübarsepp.

Sel kevadel on üks suuremaid konnarände kohti Rae tee Rae vallas, kus on liikvel kuni 4000 konna. Konnade põhitrajektoorid on veel Tallinnas Astangu tänaval, Tartus Ihaste teel, Võrtsjärve põhjakaldal ja Porkuni järve ääres.

Konnad teel(t) aktsioon tegutseb 9. aastat järjest. Varasematel aastatel on vabatahtlikud autorataste alt päästnud ligi 97 000 kahepaikset.