Esialgu esitati Sprenkile süüdistus, mille järgi kohtles ta 2015. aasta algusest kuni 2017. aasta kevadeni Krabi koolis ja õpilaskodus 18 korral kehaliselt vääriti 11 õpilast. Kohtuvaidluses loobus prokurör süüdistusest täielikult viies ja osaliselt ühes teos.

15. jaanuril otsuasta kohus, et ütluste alusel ei saa tuvastada, et Sprenk oleks kordagi õpilasi vääriti kohelnud või ka jõuda järeldusele, et Sprenk talle etteheidetavat tegu toime ei pannud. Seetõttu lähtus kohus seadusesättest, mille järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Tekkinud kahtlus ei võimaldanud niisuguses olukorras teha ühtegi muud kui õigeksmõistvat otsust.

Prokuratuur vaidlustas Tartu maakohtu otsuse, taotledes selle tühistamist ja Sprenki süüdimõistmist.

Tartu ringkonnakohus otsustas, et maakohus hindas tõendeid menetlusõiguses seatud põhimõtetega vastavalt ning põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel ei kinnita tõendid kindlalt Sprenki süüd.

Ringkonnakohtu hinnangul ei sisaldunud apellatsioonis niivõrd kaalukaid argumente, mis veenvalt kummutaksid maakohtu sisukohaseid ning tõenditele tuginevaid järeldusi. Apellatsioonikohtul jäi seetõttu üle vaid nõustuda maakohtu otsustusega.

Ringkonnakohus ei nõustunud prokuratuuri apellatsioonis esitatud väitega, nagu oleks maakohus hinnanud tõendeid ühekülgselt ning rajanud otsuse oletustele.

Veel ei nõustunud ringkonnakohus ka sellega, et ütluste sisuline nappus on ebaoluline. „Olukorras, kus saaks võimalikuks isiku süüdimõistmine pelgalt väites, et süüdistatav näiteks tõmbas kõrvast või sakutas, saaks oluliselt rikutud isiku kaitseõigus,“ märkis ringkonnakohus.

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul.