Põlluaas rääkis Asutava Kogu julgusest ja tahtest Eesti riigi ja rahva huve teenida, tuues välja, et Eesti demokraatia sajandal aastapäeval on nende söakus, rahvuslikkus ja demokraatlik hoiak meile eeskujuks.

Põlluaas tõi välja, et Eesti kuulus 1920. aastatel maailma 12 ja Euroopa seitsme kõige demokraatlikuma riigi hulka. Naiste valimisõigus oli Eestis kehtestatud juba 1917. aastal, mis oli pea kolmkümmend aastat varem kui Prantsusmaal või Šveitsis.

Eestlaste vabaduse- ja demokraatiatahe ei raugenud ka pärast poolt sajandit kommunistlikku režiimi ja venestamispoliitikat ning pääses võidule, kui 1991. aastal taastati rahvusriik.

"Meie aeg ei ole ehk nii dramaatiline, kui see oli kahe maailmasõja vahel. Kohati tundub aga, et kõige suuremaks ohuks endale oleme olnud meie ise. Vähene eneseteadlikkus, kriitikapuudus teiste soovitustele, tõeliste väärtuste eiramine, vähene enamuse tahte järgimine, vastasseisu õhutamine. Ent positiivsete muutuste hõng on tunda," ütles Põlluaas.

Riigikogu esimees ütles oma kõne lõpetuseks, et pilk Eesti tulevikku on lootusrikas.

"Eestimaa hääled" kontsertetenduse lavastaja ja kunstiline juht oli Veiko Tubin, muusikajuht ja dirigent Rasmus Puur. Kontserdil kõlavad nii vanad tuntud teosed, nagu Veljo Tormise "Kuulmata kuskil kumiseb kodu" ja "Üks väga vana rahvas" ning Gustav Ernesaksa "Helin" kui ka kaasaegsed palad Jarek Kasari, Curly Stringsi, Mari Kalkuni jt esituses. Kontsertetenduse osa oli ka koreograaf Ingmar Jõela loodud tantsuetendus.