Rahandusministeeriumi ametnikud otsustasid ebaõiglaselt Aabile hüvitist maksta
Rahandusministeeriumi kinnitusel maksti joobes juhtimise ja kiiruseületamise tõttu ametist tagasi astunud Jaak Aabile üle 27 000 euro hüvitist, sest seadus lubab erinevaid tõlgendusi.
"Minister Jaak Aabi tagasiastumisel lähtus rahandusministeerium tõlgendusest, mille kohaselt oli tal õigus saada hüvitist," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala Delfile.
Tema sõnul analüüsis riigikantselei hiljem vastavaid seadusesätteid ka omalt poolt ja jõudis seisukohale, et sellistel juhtudel ei ole ministritel siiski õigust hüvitist saada. "Seega lähtume edaspidi riigikantselei seisukohast," kinnitas Haavala.
Aabi hüvitis koos lõpparvega kanti tema pangakontole vastavalt ministeeriumi ametnike otsusele. Haavala kinnitusel küsis Aab ka ministeeriumilt üle, kas hüvitise maksmine on seaduslik ja sai sellele jaatava vastuse.
"Kuna nüüd on riigikantselei poolt antud seadusele teine tõlgendus, avaldas Jaak Aab valmisolekut saadud hüvitis riigikassasse tagasi maksta. Kuidas see täpselt toimub, lepitakse ministriga eraldi kokku," sõnas Haavala.
Eile leidis meedias kajastust, et ühe päeva ametis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmest väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Marti Kuusik jääb hüvitisest ilma. Riigikantselei põhjendas seda sellega, et Kuusik esitas ise tagasiastumisavalduse.
Aabi olukord oli mullu analoogne – ta jäi politseile autoroolis vahele alkoholi jääknähtudega ja ületas ka kiirust. Aab esitas 17. aprillil peaminister Jüri Ratasele tagasiastumisavalduse. Peaminister võttis selle vastu ja tegi president Kersti Kaljulaidile ettepaneku Aab ametist vabastada, mida president ka tegi.
Hiljem kajastas Delfi, et Aabile näeb seadus ette kasutamata puhkusepäevade kõrval ka lahkumishüvitise, kuna ta ei suundu riigikokku. Aab sai hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses ehk 27 312 eurot.
Riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver selgitas eile, et riigikantselei seda õigeks ei pea. "Ministrile maksab töötasu ministeerium ja formaalselt on hüvitise väljamaksmise otsus ministeeriumi otsus. Riigikantselei hinnangul ei näe vabariigi valitsuse seadus ette hüvitise maksmist ministri tagasiastumisel omal soovil. Sellise hinnangu andis Marti Kuusiku juhtumi puhul riigikantselei ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile."
