Mainor muudab välistudengitele eesti keele õppe kohustuslikuks
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul on välistudengeid mõtet Eestisse kutsuda, kui neist on lõpetamise järel ka Eesti ühiskonnale otsene kasu. "Selleks tuleb riigikeelt osata. Suurendame eesti keele õppe mahtu kõigi õppetasemete üliõpilastele ning sisuliselt tähendab see, et hiljemalt kolme aasta pärast on iga meie ingliskeelse õppe lõpetajaga võimalik lõpuaktusel eesti keeles vestelda," ütles Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.
Vastavalt õppekavade muudatustele on kohustusliku eesti keele õppe maht Ettevõtluskõrgkooli Mainor kõigis ingliskeelsetes õppekavades rakenduskõrghariduse tasemel 12 ainepunkti ja magistriõppes kuus ainepunkti. Sellele lisandub võimalus võtta täiendavat keeleõpet vabaainetena. “Niimoodi saavutab välisüliõpilane eesti keele oskuse tasemel A2, mis võimaldab igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla,” ütles Oad.
“Eesti keele õpe käib lahutamatult koos praktika- ja töövahendusega. Juba praegu viime kokku Eesti ettevõtjaid ning vajalike oskustega üliõpilasi. Moodustub tervik, millega välistudeng saab koolist keeleõppe ja tööandja juurest keelepraktika," selgitas Oad.
"Mainoris on ingliskeelses õppes eesti keele õpe alati kohustuslik olnud, mis on kahjuks Eesti kõrghariduses erandlik. Kuna riiklikes ülikoolides maksavad välismaalaste õppe kinni Eesti maksumaksjad, siis on väga oluline, et ka need tudengid õpiksid eesti keelt. Praegu on avalik-õiguslike ülikoolide keeleõppeprogramm ja lubadused liiga lahjad ja muudavad tegelikku olukorda vähe,” kutsus Oad ka teisi kõrgkoole üles kohustuslikku eesti keelt õppekavadesse sisse viima.
