Artikkel räägib Elurikkuse Erakonna seaduserikkujatest.

Kaebaja märkis, et artiklis kirjeldatud teda puudutav kriminaalasi on lõpetatud. Kaebaja lisas, et tema kohta süüdimõistvat kohtuotsust ei ole ja seega puudus ajakirjanikul alus nimetamaks teda kurjategijaks või seaduserikkujaks. Kaebaja hinnangul on seega tema kohta artiklis avaldatud ebatäpne info.

Eesti Päevalehe ja Delfi toimetus selgitas Pressinõukogule, et kuritegu pandi toime, kuid arvestades seda, et kaebaja süü ei olnud suur ja ta oli vabatahtlikult nõus kahju hüvitama, siis menetlushuvi puudumise tõttu menetlus lõpetati. Toimetus lisas, et ilma kuriteota ei saa kriminaalmenetlust lõpetada menetlushuvi puudumise tõttu. Toimetus märkis, et kaebajat ei nimetata kurjategijaks ei artikli pealkirjas ega tema tegu puudutavas lõigus.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul oli kaebaja nime avalikustamine põhjendatud, sest ta kandideeris Riigikokku ja tema seaduserikkumine toimus siis, kui ta oli avalikus teenistuses. Pressinõukogu hinnangul ei olnud kaebaja kohta eksitavat infot, sest seaduserikkumine leidis aset, mis tuleb välja ka Tartu Maakohtu kohtumäärusest.