Sisehooajal jäi ta laeks 400 meetri jooksus 48,40 ja 200 meetri sprindis 21,67, välihooajast on tal kirjas 47,36 ja 21,73. 20-aastase välejala rekordid on aga hoopis kõvemad, põhialal 400 meetri jooksus hoiab ta Eesti kõigi aegade edetabelis 46,24-ga neljandat kohta, sees on ta selle distantsi katnud 47,32-ga, 200 mark on väljas 21,17 ja sees 21,59.

Eesti Päevaleht ja Delfi võttis Nõuga ühendust ja uuris, mis on numbrite taga ja kas tulemuste languse põhjuseks on kõvasti muutunud treeningsüsteem. „USA süsteemiga vist pole täiesti harjunud jah,” kinnitas Nõu kahtlusi ja selgitas, et see ongi asjade loomulik käik. „Jooksjatel tundub kõigil harjumiseks kuluvat aasta. Paar inimest, keda Euroopast tean, jooksid esimesel USA-aastal sekundeid aeglasemalt kui tavaliselt, aga teisel jooksid kõik isiklikud rekordid.”

Mis on siis muutunud? „Trennid on palju kiiremad ja intensiivsemad. Olen pidevalt väsinud. Aga kui puhkust saan, siis on ajad päris okeid. Sees enne konverentsi meistrivõistlusi sain kõvasti puhkust ja jooksin 46,0 ametliku ajavõtuga vaheaja 4 x 400 meetri teatejooksus. Väljas oli see 47,36 esimene võistlus puhanud peast. Aga puhkasin ka ainult sellepärast, et selg oli natuke vigane ja pidin puhkuse võtma. Selg on endiselt muret teinud ehk olen puhkust veel rohkem saanud. Usun, et konverentsi meistrivõistlustel võib päris hea aeg tulla sel nädalal.”

Seega kindlasti ei tasu hakata kiirustades andma hinnanguid stiilis "USA-sse minek oli viga", anname mehele aega uue treeningsüsteemiga kohaneda ja siis saab juba asju õiglaselt analüüsida.