„Tahaksid nendesse aktsiasse investeerida, kuid rahast jääb puudu?” küsis LHV Pank veel eile panga kodulehel üleval olnud võimenduslaenu reklaamikampaanias, kus lisaks Enefit Greenile oli välja toodud ka mitu välismaist, äsja IPO läbi teinud või tegema asuva ettevõtte nime.

Panga kommunikatsioonijuht Priit Rum selgitas, et nad räägivad just aktiivsel IPO-de perioodil LHV võimenduslaenu kasutamise võimalustest.

Enefit Green LHV kampaaniast teadlik ei olnud

„Kuna tuntuim Eesti ettevõte, kes avalike andmete kohaselt peaks lähemas tulevikus börsile tulema, on Enefit Green, siis selleks, et USA ettevõtete kõrval huvi äratada ka mõne kodumaise ettevõttega, reklaam selline ka sai. Tõime nende võimaliku IPO välja kui potentsiaalse koha võimenduse kasutamiseks,” rääkis Rum.

LHV Panga võimenduslaen on investorile antav laen, mille tagatiseks on tema olemasolevad väärtpaberid. Seda saab kasutada väärtpaberite ostmiseks ning märkimiseks pakkumistel. Panga komunikatsioonijuhi sõnul kehtib perioodil 13. mai kuni 31. juuli võimenduslaenule ka soodushind 4% € intressimääraga ja 5% $ intressimääraga.

Eesti Energia taastuvenergia kommunikatsioonijuht Liis Veersalu ütles, et nad ei saa endiselt Enefit Greeni IPO teemat rohkemalt kommenteerida. „Kui aeg on küps, siis tuleb ka rohkem infot,” lausus ta. Ka märkis Veersalu, et mis puudutab LHV reklaami, siis tegu oli nende enda algatusega, millest Enefit Green ei olnud teadlik.

Juba Jüri Ratase esimene valitsus lubas, et viib esimesel võimalusel Eesti Energia taastuvenergia tütarfirma Enefit Greeni 49% ulatuses börsile. Kuigi ettevõte ise on sellest väga huvitatud ja valmisolekut selleks juba eelmise aasta kevadest üles näidatud, on ettevõte IPO praeguse seisuga siiski määramata tulevikku lükkunud.

Enne tuleb tuulikute ja radarite probleem ära lahendada

Kuigi viimati räägiti, et see tehakse teoks sel kevadel, märkis värske majandus- ja taristuminister Taavi Aas sel nädalal Eesti Päevalehele antud intervjuus, et valitsus ei saa sellega enne edasi liikuda, kuni pole leitud lahendus tuuleparkide ja riigikaitseliste piirangute vahel, kuna see mõjutab otseselt ka Enefit Greeni tulevikuperspektiive, sest tegu on Eesti suurima tuuleenergia tootjaga.

„Enefit Green on nelja aasta plaanis, aga selle puhul peaks riik enne, kui hakkab seda erastama, looma võimaluse, et tuuleparkide areng Eestis saaks edasi minna. Peame enne lahendama küsimuse, kuidas tagada Eesti julgeolek nii, et ka tuuleparke saaks Eestis edasi arendada. Kui seal on perspektiivi arenguks, siis on ka Enefit Greeni väärtus suurem,” põhjendas Aas.