Nii õiguskantsler Ülle Madise kui ka Eesti perearstide liit jõudsid konsensuseni, et sellises teguviisis on olnud terviseameti töös tõsiseid puudujääke Valga-, Jõgeva- ja Setomaa inimeste esmaarstiabi kättesaadavuse tagamisel.

Alustuseks leidis õiguskantsler, et terviseametil puudus üleüldse õigus teavitada inimesi läbi Avalike Teadaannete, sest inimesed olid ravikindlustatud Eesti kodakondsed isikud. Avalikes teadetes avaldamine on mõeldud puhuks, kui inimesed ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil, kuid sellisel juhul kõik seda tegid.

Siiski nendib õiguskantsler, et Terviseamet tegi perearstist ilmajäämisel teavitustööd ka valla sotsiaaltöötajatega koostöös ning info avaldati kohalikus ajakirjanduses ning ameti enda kodulehel ja Facebooki lehel. Madise märgib, et demokraatlikus riigis peab igaüks ise oma informeerituse eest hoolitsema ja meedias avaldatud infot jälgima.

Ometigi jäi õiguskantsleri hinnangul liiga lühikeseks 10 päevane üleminekuaeg, sest kaasatud polnud näiteks lahkuv perearst, kes oma nimistut kõige paremini haldab.

Ilmnes, et terviseamet ei täitnud kõiki seadusi, mis sotsiaalministeerium ette näeb perearsti nimistute täitmiseks. Näiteks määras amet perearstinimistutesse ise rohkem inimesi, kui perearsti sellega nõus oli. Siiski pole limiitide ületamine õiguspärane.

Madise lõpetab: "Käesolev juhtum ja ka varasem Riigikontrolli auditiaruanne osutavad ühemõtteliselt probleemile, kuidas tagada lähiaastatel Eestis ühtlane ja kvaliteetne esmatasandi arstiabi
kättesaadavus. See tähendab, et terviseametil tuleb sisuliselt kaaluda, kuidas tagada praegustes tingimustes ühtlane perearstipraksiste jaotus Eestis. Seda saab terviseamet teha aga üksnes kooskõlas seadusega."