Helme ütles, et valitsuse tasandil on räägitud põhimõttest avada baaseelarve ja arutada, milliseid kulutusi peaks riik tegema ja milliseid mitte, vahendas ERR-i uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

"Meil on lähema kolme, nelja, viie aasta jooksul massiliselt pensionile minemas inimesi avalikust sektorist - politseist, piirivalvest, päästest. Ja kui me nende palkasid praegu ei tõsta, siis me noori inimesi asemele ei saa, sest noored ütlevad, et ma lähen Soome "kalevipojaks" ja selle palga eest siin kaakidega kaklema ei hakka," selgitas ta.

Rääkides nii palkadest kui ka pensionitõusust võiks Helme hinnangul olla EKRE liitlane Keskerakond. Nii Keskerakond kui ka EKRE peavad oluliseks ka erakorralist pensionitõusu. Läbirääkimistel selgub, kui palju ja millal pensionid ning palgad tõusevad.

"Kui me baaseelarve lahti võtame ja vaatame, kas me saame seal nihutada ühte, teist ja kolmandat. Need summad on mingites valdkondades päris suured, mida võiks vaadata ja me oleme pannud väikese erastamisprogrammi - Eesti Teed ja muud asjad. Asi, mida me kindlasti tahame, on ikkagi selgusele jõuda, kui palju me laenu saame võtta ja missuguste skeemidega me selle laenu võtame nii, et me ei satu Euroopa Komisjoniga konflikti oma riigi laenukoormuse osas," rääkis Mart Helme.

Valitsus jätkab eelarve üle arutlemist homme

Valitsus jätkab eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelu homme ja ülehomme Lääne-Virumaal Vihula mõisas. Aruteludes lähtub valitsus oma viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. Selle eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle tavaliselt hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka seekord hiljemalt mai lõpul.

Eraldi koostatakse 2020. aasta riigieelarve eelnõu, kus on täpsemalt kirjeldatud järgmise aasta tulud ja kulutused. Tulenevalt 2017. aasta vastu võetud riigieelarve seaduse muudatustest on tänavu esimene aasta, kui riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostatakse samal ajal. Valitsus peab kiitma tuleva aasta eelarve eelnõu heaks hiljemalt mai lõpul. Vajadusel jätkab valitsus eelarvekõnelusi sügisel, lähtuvalt suvisest rahandusprognoosist. Järgmise aasta eelarve võtab vastu riigikogu, kes arutab seda sügisel.