Mai keskpaigaks oli Eestis toimunud 700 maastikupõlengut
Möödunud aprillikuu oli soe, päikeseline ja väga väheste sademetega. Kuu jooksul sadas kõikjal vaid alla 30 protsendi aastate keskmisest, mis on erakordselt vähe. Alates 1961. aastast ei ole varem nii kuiva aprilli olnud. "Suure kuivuse tõttu kehtestasime Eestis 6. aprillil tuleohtliku aja, mis toob kaasa piirangud lahtise tule tegemisel," sõnas Lambing.
Mai keskpaiga on toimunud juba 701 metsa- ja maastikutulekahju, mis on rohkem kui pool terve eelmise aasta jooksul olnud metsa- ja maastikutulekahjudest, mida siis oli 1231. "Selline tõus ei tõota eesootava suve peale mõeldes midagi head. Õnneks on mai olnud üpris vihmane ning vähemasti praegu on ka metsa- ja maastikutulekahjude arv vähenenud," ütles Lambing.
Põlenguala määramisel võetakse appi droonid
Eelmisel aastal oli päästjatel suurte metsatulekahjude puhul probleeme põlenguala suuruse määramisega. "Kui mets on ees, siis on päris keeruline hinnata, kui kaugele põleng on levinud. Siin saame abi moodsast tehnoloogiast – droonidest," märkis Lambing. Droonidest oli palju abi ka näiteks Notre Dame’i tulekahju kustutamisest, sest nende abil saab olukorrast palju parema pildi.
"Meil on sel aastal kasutada kokku üheksa drooni, neist kahel on ka termokaamerad, mis aitavad meil leida ka pinnasesse peitu pugenud tulekoldeid," sõnas Lambing.
Lisaks on päästjatel spetsiaalselt maastiku kustutamiseks kohandatud 44 ATV-d ja UTV-d ning viis roomiksõidukit. "Suurte kustutusmasinatega ei saa tihedas metsas või keerulisel maastikul tulekolletele ligi ja raske varustuse vedamisel on neist masinatest suur abi," ütles Lambing.
Mäletatavasti oli eelmisel aastal ka juhus, kus Ida-Virumaal sõideti kustutusvoolikud puruks. Selle probleemi vältimiseks on päästeamet suuremõõtmelistele voolikuliinidele hankinud voolikusillad, mis lubavad voolikuliine viia üle oluliste maanteede, säilitades mingilgi määral liiklusvoo.
Oluline roll on ka koostööl. Nagu eelmiselgi aastal, aitab ka sel suvel metsa- ja maastikutulekahjusid kopteri abil kustutada politsei- ja piirivalveamet. "Lisaks on kustutustöödel võimaluste piires lubanud kaasa lüüa ka kaitseväe lennuk ning oleme arutanud ka Tallinna lennujaama ja Ämari lennubaasiga rahvusvahelise abi korras kustutuslennukite vastu võtmise korraldust ja tingimusi," märkis Lambing.
Parim tulekahju on ära hoitud tulekahju
Loomulikult jääb parimaks taktikaks ennetus ja kõige paremini töötab silmast silma inimestega suhtlus. "Möödunud kuumal suvel olid päästeameti lõkke- ja kulupatrullid väga edukad, sestap jätkame nendega ka sel aastal – päästjad käivad kontrollimas kohti, kus inimesed armastavad lõket teha ja kus varasemalt on olnud probleeme," rääkis Lambing. Lõkkepatrullide käigus nõustatakse inimesi, kuidas tuleohtlikul ajal ohutult lõket teha ja grillida. Kõik lõkkepatrullide käigus tuvastatud tõsisemad rikkumised fikseeritakse ja päästeametil on hiljem õigus alustada menetlust.
"Oleme sel aastal soojade kevadilmade tõttu lõkkepatrullidega algust teinud, sest metsa- ja maastikupõlengud hakkasid hoogu koguma juba märtsi lõpus," ütles Lambing. Enim torkab kontrollkäikudelt silma just inimeste hooletus – peamised probleemid, mida päästjad tuvastasid, olid järelevalveta jäetud, samuti ohtlikult suured lõkked ja esmaste kustutusvahendite puudumine.
Kulupõlengutes on sel kevadel hukkunud üks inimene ja maha on põlenud mitmeid kodusid ning muid hooneid. Aprilli lõpus toimus suurem metsatulekahju Saarde vallas, kus põles ligikaudu 30 hektarit metsa. Mai alguses põles Viljandimaal 20 hektarit metsa. Kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud.
