Kukemelk: kui Nordica ei suuda kasvada headel aegadel, ootab languse ajal ees Estonian Airi saatus

Eelmisel sügisel Nordicast lahkunud Sven Kukemelk asus eilsest tööle Sloveenia lennufirma Adria Airways juhina. Ärilehele antud intervjuus on Kukemelk Nordica tuleviku suhtes äärmiselt kriitiline ning ütleb, et kui ettevõte ei suuda praegustel headel aegadel kasvada, siis languse ajal ootab meid ees "Estonian Airi kaasus".

Sven, edu uues ametis! Kuidas jõudsid Adria juhi kohale?

Kui Nordicast lahkusin, siis alustasime oma konsultatsiooniettevõttega ja see läks edukalt käima. Pakkusime nõu ka Adriale ja töötasime ka neile välja äriplaani. Siis öeldi, et vii see plaan ellu ka. Adria nõustamine algas eelmise aasta lõpust.

Mis see äriplaan ette näeb?

Erafirmad äriplaani avaldama ei pea, mis mulle väga meeldib. Eestis ongi see väga raske, et teha mingit plaani ja seda ellu viia nii, et kõigile selleteemalistele päringutele vastama ei peaks. See annab ka teatud info eelised konkurentidele.

Mis firma on Adria, kellele see kuulub? Muuhulgas oli see ju ka Nordica esimene partner, kes oma kommertsplatvormi meile pakkus.

Sloveenia riik müüs ettevõtte 2016. aastal Saksa investeeerimisfirmale 4K Invest, ettevõtte lennukipargis on 20 lennukit. Seega täielikult erakätes olev lennufirma. Meil on siin erinevad võimalused ja väljakutsed - Adria on üritanud seni teha kõike. ACMI (allhanke-toim.) äri, tšarterreisid, üles ehitada Ljubljana hubi ja teha point-to-point lende. Aga nüüd on selgelt vaja fookust ja keskenduda teatud teenustele ja gruppidele.

Täna on Adria selgelt liiga väike, pikas plaanis peab lennufirmal olema jätkusuutlikkuseks 40-50 lennukit. Mina kindlasti kahe aastase töölepinguga lennukiparki ei kahekordista, see võiks olla nii kümne aasta plaan. Minu eesmärk on nüüd kõige mõistlikum vaadata, kust seda kasvu kõige mõistlikum saada on.

Ljubljana ja selle lennujaam ei ole vist kõige kergem koht, mida hub'iks ehk sõlmjaamaks muuta?

Absoluutselt, aga siin on miinused ja plussid. Sloveenia oli ja on endises Jugoslaavias kõige rikkam piirkond ning siin piirkonnas liikumiseks on juba suur nõudlus. Me oleme suhteliselt heas positsioonis ühendamaks kogu Balkan Ljubljanaga.

Samal ajal otsib Nordica juhti. Kas sellele kohale kandideerida ei tahtnud?

Isegi kui oleks pakutud või pakuti, ma ei oleks nõustunud või ei nõustunud. Mõningane vahe peab sees olema. Tänasel hetkel ma ei näe, et ma tahaksin riigi omanduses ettevõttesse tagasi minna.

Miks?

See võimekus, kuidas kiiresti ja efektiivselt muudatusi ellu viia ja kuidas otsustusprotsessi aluseks on sisuliselt üks nõukogu liige, kes ütleb jah või ei versus pikk bürokraatlik protsess. Ning muidugi ka see, et riigifirmas ei sõltu otsused vaid majanduslikest kaalutlustest. Seepärast pole ka riigifirmad tihti konkurentsivõimelised.

Samas Adria näitel võib siis öelda, et kuuludes ka eraomanikule, seisab lennufirma ikkagi Sloveenia riigi huvide eest?

Adria huvi on ikkagi eelkõige teenida raha. See on iga äriühingu eesmärk. Kui riik peaks nüüd maha müüma Nordica nagu siin Adriaga tehti, siis riik peab ise tagama, et riigi pakkumus oleks firmale atraktiivne. See on see koht, kus Eestil on suur töö teha - milline on Eesti lennunduse tulevik, strateegia? Mõned aastad tagasi mahtus see poolele leheküljele. Eestil on seda väga vaja, eriti vaadates kuidas Nordica vähendab oma lende ja sagedusi. Ehk et mis on Tallinna ja Eesti pakkumusväärtus. Loodetavasti seda hakatakse ka tegema, sest Eesti lennunduse juhtpositsioonid on kõik välja vahetumas.

Nordicas on juba praegu palju vahetusi toimunud, aga kas paremuse poole?

Eks seda saabki tagantjärgi hinnata. Kui mina eelmise aasta sügisel Nordicast lahkusin, ütlesin Hannesele [Hannes Saarpuu, eelmise nädalani Nordica juht-toim.], et meie nägemused ei ühti. Ma ei usu, et tema nägemus töötab, aga ma loodan, et töötab. Ma oleksin üllatunud kui eeloleval talveperioodil jätkab Nordica praeguseski mahus lendamist. Ma usun, et Nordicast on saamas valdusettevõte, mis vaid omab Regional Jet'i ja ei teosta Tallinnast regulaarlende. Selle põhjus on lihtne - AirBaltic lendab sisuliselt kõigil Nordica liinidel dubleerivalt.

Aga seda ütleb nii Jan Palmer kui Saarpuu, et miks raha põletada koos AirBalticuga, et Nordica aktiviseerub jälle siis kui teised ära väsivad?

See loogika on väga tore, aga kui AirBaltic ära väsib, siis meil on ju järgmine Estonian Airi kaasus ja Euroopa Komisjon paneb selle kinni. Kuidas see saab nii olla, et kui konkurent hindab, et turg ei ole jätkusuutlik, otsustab Eesti riik, et ei, meie arvates ikka on, paneb raha sisse ja hakkame ise lendama kahjumlikke liine. Praegu on lennunduses head ajad ja kui headel aegadel ei suuda kasvu näidata, siis ma tahaks näha millistel tingimustel suudab riigifirma opereerida kasumlikult majanduslanguse ajal.

Regional Jeti heade tulemuste arvelt?

Eh, jah...ristsubsideerimine pole Euroopa Liidus lubatud. Ja Regional Jetil pole oma kommertsplatvormi. Lennundus on mahuäri. Piltlikult - kui sul on kuus lennukit või üks, pead sa ikka piletikassat ja kodulehte ülal pidama. Ühikukulu läheb praegu niivõrd üles, et isegi kui Nordica tahaks, ei ole nad ikkagi konkurentsivõimelised.

Riigil on vajadus tekitada endale mingi plaan, et mida teha, et lennufirmadel oleks kasumlik Tallinnast opereerida. Seda minumeelest ei ole. Nüüd on loodud küll lennundusklaster, mis võiks riiki survestada seda plaani looma. Nagu lõpuks on tegelema hakatatud laevade Eesti lipu alla tagasitoomisega - et kui keegi markeerib probleemi, siis hakatakse lahendusi otsima.