President, kultuuriminister ja Tallinna linnapea avavad sel nädalal Tallinnas Baltikumi suurima pärimuspeo
„Meil on hea meel, et Baltikumi ühine pärimuspidude pärl Baltica on taas üle kolme aasta jõudnud Eestisse. Seetõttu on meil hea võimalus kokku tuua nii Eesti erinevate piirkondade pärimusrühmad kui pakkuda Eesti inimestele teiste riikide pärimusrühmade rikkalikku pärimuskava,“ ütles Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots
„Pärimuspidu Baltica kuulub Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu festivalide hulka, mistõttu on Eesti Folkloorinõukogul võimalik kutsuda Eestisse teistest riikidest heal tasemel folkloorirühmi.“
Baltica tunnus on autentne sisu ning pärimuse eri vormide nagu laul, tants, pillimäng või kombed sidumine. Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused.
Tšiilist jõuavad sel aastal Balticale María Cecilia Astorga Arredondo ja Carlos Eulices Sotomayor González, Indiast Folk Blaster Society, Nepaalist Everest Nepal Cultural Group, Ukrainast Dyvyna, Leedust Alka, Lätist Senleja ja Teikas Muzikanti.
Lisaks seitsmekümnele välisesinejale astuval Baltical mõistagi üles folkloorirühmad ja üksikesitajad üle Eesti. Kokku saab Baltical nautida tuhandet pärimuskandjat.
Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica süda asub Tallinnas Tornide väljakul, kus 31. maist 2. juunini on avatud pärimusküla oma viie lava, käsitöö- ja Uma Mekki poolt korraldatud kohaliku toidu laadaga.
Baltica avakontsert algab 31. mai õhtul kell 16.00 Tallinna Raekoja platsil, millele eelneb Baltical osalevate rühmade rongkäik Vabaduse väljakult Raekoja platsile. Pärimusküla avatakse Tornide väljakul 31. mail kell 12.00.
Tornide väljakul toimuvas Baltica pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, kus saab kaasa tantsida meie ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli ning kuulata jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et käesoleva aasta Baltica fookuses on kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel.
Kolmapäeval külastavad Baltica väliskülalised Tallinna ja linnaümbruse koole. Laupäeval läheb pärimuspidu Baltica külla Põlva Päevadele, Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele.
Eestis on Baltica korraldaja Eesti Folkloorinõukogu – folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, eesmärgiga väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust. Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimub käesoleval rahvusvahelisel põliskeelte aastal koostöös Tallinna Vanalinnapäevadega.
Eesti-Läti-Leedu suurim rahvakultuurialane ühine Baltica sai alguse 1987. aastal. Sestsaadik peetakse pärimuspidu külakorda kõigis Balti riikides. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis.
