Euroopa inimõiguste kohtu poole pöördusid ka Tullio Liblik ning Villu Reiljan, kuid nende kaebust ei rahuldatud.

Kaitsepolitsei kuulas mehi pealt 2004. aasta septembrist kuni 2006. aasta oktoobrini. Pealtkuulamisloa väljastas prokuratuur.

Euroopa inimõiguste kohus leidis, et pealtkuulamisloa väljastamine polnud piisavalt põhjendatud ning see kestis liiga pikalt. Samale otsusele on 2014. aastal jõudnud riigikohus, kui mõisteti hukka Anti Tammeoksa pealtkuulamine.

Maadevahetusega seotud Liblik, Reiljan, Annus ning Kangur nõutasid EIK-ist ka inimõiguste konventsiooni artiklile number 6 rõhutades, et kohtumõistmine nende üle kehtis liiga pikalt. Sellega kohus ei soostunud.

Eraelu rikkumise eest mõisteti Kangurile ja Annusele välja rahaline hüvitis.

Eesti Ekspress on kajastanud, kuidas Kalev Kangur 2005. aastal kapo paigaldatud lutika avastas. Ta ei viinud seda kohe politeisse, vaid andis selle hoiule ärimees Heiti Hääle kätte, kes lukustas selle oma seifi.

Kangur vahetas pealtkuulamishirmus välja mobiiltelefoni SIM-kaarti, kuid kapo kuulab pealt, mitte ainult tema numbrilt võetud kõnesid, vaid IMEI-koodi kaudu samas aparaadis teise kaardiga toimunud vestlusi.