“See on pettumus,” märkis Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige Els Heinsalu poliitikute lubaduse murdmise kohta. “Kui mul poleks lapsed kooliealised, mille tõttu on vaja stabiilselt ühes kohas olla, läheksin ka ehk välismaale,” oletas Heinsalu.

Tema oli üks neist, kes käis mais Vihula mõisas eelarvestrateegia läbirääkimistel poliitikutele meelde tuletamas, et nii Keskerakonna kui Isamaa esindajad allkirjastasid samuti teadusleppe. "Ma usun, et see hea sõna ja allkirja andmine garanteerib see, et kui sõna antakse, siis tuleb sõna ka pidada," ütles peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas toona ERRile.


Heinsalu märkis, et kui teaduse rahastus ei suurene, lähevad tõenäoliselt head ja Eestile vajalikud teadlased lihtsalt välismaale. “Keelebarjääri ju meil pole, tööd saab teha igast maailma otsast,” selgitas ta. “Noored teadlased muidugi käivad välismaal, see on normaalne ja tavapärane. Kui lähevad aga teadlased, kelle elu on justkui Eestisse sisse seatud, neil on lapsed ja hea karjäär, tekivad murelikud küsimused,” lisas Heinsalu. Üheks näiteks tõi ta akadeemiku Tarmo Uustalu, kelle lahkumisest Reykjavíki ülikooli kaotas Eesti teadus Heinsalu hinnangul oluliselt.

TalTechi rektor Jaak Aaviksoo märkis, et säärane otsus on häbiväärne. “Rohkem pettun teadusrahastuse samale seisule jäämise asemel selles, kuidas lubadus ei maksa enam midagi. See murendab usaldust Eesti valitsuse vastu,” sõnas Aaviksoo. Ta lisas, et edaspidi ei julge ta ka allkirja saanud lubadusi tõepähe võtta.

Tartu ülikooli rektor Toomas Asser pidas valitsuse kokkulepet teaduse rahastust mitte tõsta kahetsusväärseks. “Oleme juba teinud teatud plaane ülikoolis kokkuleppe järgi, et teaduse rahastus tõstetakse ühe protsendini SKPst. Kui sügiseks selgub, et tõesti riik rohkem raha teadusesse ei panusta, peame vaatama, mis ära jätame või kust raha juurde saame,” selgitas Asser.

Nii Asser kui Aaviksoo kinnitasid, et ei plaani suurendada tasulise õppe osakaalu lisaraha leidmiseks. “See ei aita pikas plaanis,” leidis Aaviksoo.