Valitsuse tegevusplaan näeb ette perekeskse Eesti edendamist
Peaminister Jüri Ratase sõnul annab tegevusprogramm hea ülevaate valitsuse plaanide ulatusest ja sisust. „Kõik koalitsioonipartnerid on selgel arusaamal, et valitsus peab otsustega astuma konkreetseid samme meie ees seisvate murekohtade lahendamiseks ning need otsused on ühtaegu ka investeeringud meie ühisesse tulevikku. Valitsuse tegevusprogrammi võib selles mõttes vaadata investeerimiskavana, kust on näha eri valdkondades astutavad kindlad sammud ja plaanitavad tegevused meie elu parandamiseks,“ sõnas peaminister.
Peresõbraliku Eesti arendamiseks peab valitsus oluliseks laste liikumisharjumuste suurendamist ning vaimse tervise probleemide varajast märkamist.
Valitsus analüüsib lasterikastele peredele ja noortele peredele omafinantseeringuta laenukäenduse andmise võimalusi. Samuti jätkatakse Kredexi toel lasterikastele peredele kodutoetuse eraldamist.
Fookuses on ka inimkeskse ja tõhusa tervishoiu arendamine, mille jaoks kiirendatakse ühtse digiregistratuuri kasutuselevõttu, arendatakse tervise infosüsteemi, alustatakse patsiendiportaali teenuste uuendamist ja jätkatakse tervisekeskuste loomist.
Valitsus hakkab välja töötama ka terviklikku rahvastiku- ja perepoliitikat. Plaanis on analüüsida perepoliitika seniste meetmete mõjusust ning teha ettepanekuid, kuidas edasi liikuda. Üks eesmärk on tõhustada rahvuskaaslaste tagasipöördumise süsteemi – Eestisse naasmine peab olema meie inimestele võimalikult sujuv, ilma liigse bürokraatia ja takistusteta.
Sidusa ühiskonna tagamiseks pöörab valitsus tähelepanu eakate toimetulekule ja heaolu tõstmisele. Valitsus plaanib hoida keskmist vanaduspensionit maksuvabana, on seadnud eesmärgiks erakorralise pensionitõusu ja teeb ettepanekuid sooduspensionide reformimiseks. Kavas on jätkata seenioride teenusmajade loomist, mis tagavad eakatele nii hoolekande kui ka olmeteenused.
Lisaks on plaanis tõhustada erivajadustega inimestele suunatud teenuseid ning kaasajastada pikaajalise hoolduse korraldust. Edaspidi tuleb arvesse võtta, et koduteenused peaksid olema inimesele soodsam lahendus kui hooldekodu. Samuti on valitsus otsustanud lihtsustada püsiva puude määramise süsteemi, panna rõhku hooldustöötajate väljaõppele ja täiendharidusele ning jätkata innovaatilise eakatekodu rajamist keerulise hooldusvajadusega inimestele.
Teadmistepõhise majanduse edendamiseks toetab riik ettevõtete targemaks muutmist, näiteks ehitussektori digitaliseerimist. Fookuses on ka tehisintellekti ehk nn krattide kasutusele võtmine, et tuua riik kodanikule lähemale, muuta see tõhusamaks ja vähendada bürokraatiat.
Valitsus peab prioriteediks teadus- ja arendustegevuste avaliku sektori kulude osakaalu kasvu 1 protsendini SKTst ning arutab teemat ka sügisel, järgmise riigieelarve koostamise käigus.
Samuti on plaan analüüsida ja teha ettepanekuid, kuidas toetada võrguühenduseta elektrilahendusi maapiirkondades ning korraldada olmejäätmete ringlussevõttu praegusest palju paremini.
Tõhusa valitsemise kindlustamiseks tahab valitsus läbi viia riigieelarve laiapõhjalise revisjoni, et vaadata üle kõik tegevused ja kulud ning teha analüüsil põhinevaid tulevikku vaatavaid tarku otsuseid.
Prioriteet on jätkata ka riigireformi tegevustega, sh riigimajade projektiga, mis võimaldab kodanikul saada eri riigiasutuste teenused kätte ühest kohast. Riigimajad aitavad suurendada riigi kohalolekut eri piirkondades, lihtsustada riigiga suhtlemist ja garanteerida kvaliteetsete riigiteenuste kättesaadavus igas Eesti paigas.
Rahandusministeerium valmistab ette riigireformi aluste eelnõu ning järgmise etapi tegevuskava. Tegevuste hulgas on riigiasutuste liitmine ning e-teenuste arendamine, mis vähendab bürokraatiat nii inimeste, ettevõtjate kui ka omavalitsuste jaoks. Jätkub töökohtade Tallinnast välja viimine.
Valitsus plaanib muuta kodanikele suhtluse riigiga mugavamaks. Ühtse veebipõhise kontaktpunkti kaudu saab riik pakkuda konkreetsetest vajadustest lähtuvaid ehk nn sündmuspõhiseid teenuseid, mis vähendab oluliselt bürokraatiat.
Plaanis on arendada ka tehnoloogilisi võimalusi selleks, et kriminaalmenetlus oleks võimalikult kiire, alates sündmuskohal tõendite kogumisest ja edastamisest kuni kohtulahendi täideviimiseni, kulutamata aega paberdokumentidele.
Vaba ja kaitstud riigi tagamiseks garanteerib valitsus kaitsekulude püsimise kahe protsendi juures SKTst ning kasvatab investeeringuid riigikaitsesse, et edendada sõjalist kaitsevõimekust. Eritähelepanu saavad laskemoonahanked, liikursuurtükkide ja tankitõrje võimekuse arendamine.
Samuti on valitsusel plaanis tegevused suurendamaks ajateenistuse kutsealuste arvu ning muuta seadust, et võimaldada kaitseväekohustuslastele elektrooniliste kutsete kätte toimetatuks lugemist ka eesti.ee kaudu.
Piirikaitse tõhustamiseks luuakse politsei- ja piirivalveametis eraldi struktuuriüksus, millel on ka kaasaegne varustus ja relvastus. Jätkatakse ka etapiti idapiiri välja ehitamist. Samuti plaanib valitsus tõhustada rahapesuvastast võitlust, suurendades majanduskuritegude uurimise ja kohtueelse kriminaalmenetluse võimekust.
