Lasu tagajärjel läbis kuul seina ning tabas teisel pool seina viibinud teist kiirreageerijat selga põhjustades kannatanule ettevaatamatusest eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu viidi koheselt haiglasse ning arstidel õnnestus ta elu päästa.

Kuivõrd mõlemad asjaosalised – nii lasu teinud kiirreageerija kui ka tema kuulitabamuse saanud kolleeg – on avaldanud soovi omavahel leppida, otsustas prokuratuur süüdistust mitte esitada ning lõpetada kriminaalasi lepitusmenetlusega.

Kriminaalmenetlust juhtinud eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et kuna kahtlustuse saanud kiirreageerija kahetseb oma hooletut käitumist, on mõistnud oma viga ning vabandanud kolleegi ees, ei olnud otstarbekas esitada kohtusse süüdistust kuriteo toimepanemise kohta. „Lasu teinud kiirreageerija on algusest peale oma eksimusest aru saanud ning tunnistanud oma süüd. Ka kannatanu eelistas omavahelist leppimist kolleegi süüdimõistmisele, mistõttu oli lepitusmenetluse rakendamine kõige kiirem ja mõistlikum lahendus konkreetsele sündmusele,“ lisas eriasjade prokurör Kivioja.

Sama sündmuse osas viis politsei läbi ka distsiplinaarmenetluse, mille lõppjäreldusena hinnati juhulasu sooritanud kiirreageerija eksimust raskeks hooletuseks.

Politsei sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra selgitas, et kiirreageerija soovis relvaga teha kuivtreeningut, kuid selle käigus ei kontrollinud ta piisava põhjalikkusega padrunipesa ega veendunud suuna ohutuses ning sooritas lasu, mis tabas läbi kipsseina kõrvalruumis viibinud kolleegi. „Kuna lasu sooritaja andis sündmuskohal koos kolleegidega kannatanule oskuslikku esmaabi ja muretses tema tervise pärast ka hiljem ning samuti tunnistas oma süüd ja valmisolekut teo eest vastutada, otsustati lasu sooritajat karistada distsiplinaarmenetluse korras noomitusega,“ täpsustas Vahtra.

Kriminaalmenetluse viis läbi politsei sisekontrollibüroo ja juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.