Juhul kui valitsus ettepaneku vastu võtab, saaksid Mupo ametnikud õiguse rakendada füüsilist jõudu, gaasirelva, kummi- või teleskoopnuia ning käeraudu.
löögirelva, kumminui või teleskoopnui ja pisargaasi, see on passiivse kaitse vahend, meie ameti töötaja või ametnik saaks korraldada korrarikkujat. neid ei saa lugeda erivahendiks.
Praeguses olukorras peab Mupo iga rikkumise korral, kus on vaja rakendada jõudu, kutsuma politsei, kuid see on väga koormav politseile.
Näiteks tõi Mupo pressiesindaja välja, et praegu peavad ametnikud kutsuma politsei selleks, et tõsta tänavalt ära seal lamav purjutaja.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Henry Timberg sõnas, et Mupole volituste juurde andmine säästaks kõikide osapoolte aega, sest praegu saab Mupo loota vaid politseile, kui näiteks üks isik ühistranspordis protestib väljatõstmise vastu.
Loe refereeritud uudist ERR-ist.
Munitsipaalpolitsei jurist Veronika Ehrenbusch selgitas Delfile eelnõu tausta. Ta tõi välja, et lisaks füüsilise jõu rakendamisele on suur osa eelnõust keskendunud ametnike koolitamiseks, et neile usaldatud relvasid kasutada.
Ta tõi näiteid, et kui turvamehed võivad pärast 66 tundi koolitust ning abipolitseinikud pärast 80 tundi koolitust rakendada füüsilist jõudu, siis eelnõu näeb ette mupo ametnikele kokku 160 tundi koolitustegevusi ning lisaks tasemeeksamit.
"Meil on sise- ja välistöödel kokku 88 ametnikku, kelles 55% on endised päästjad, politseinikud ning vanglatöötajad. Mul tekib küsimus, et kui riik on kulutanud nende väljaõppeks suuri summasid, siis miks arvatakse, et mupo töötajad ei saa oma tööülesannetega hakkama," sõnas Ehrenbusch.
Ta tõi välja, et mullu alustas politsei Tallinnas 24 600 väärteomenetlust, politsei samal ajal 44 000 väärteomenetlust, mis näitab seda kui suurt tööd mupo ametnikud teevad. Politsei peab mupo ametnikele appi tulema umbes veeranditel juhtudel.
See pole esimene kord, kui mupo endale volitusi juurde küsib, viimati tehti seda 2017. aastal, kuid siis ei jõudnud eelnõu siseministeeriumist kaugemale. Ehrenbusch näeb selles ühe võimaliku põhjusena seda, et toona puudus eelnõust plaan töötajate koolitamiseks.
