Facebooki tehtud postituses öeldi, et politseitöös puutuvad ametnikud kokku kõiksugu raskete, kurbade ning lihast ja luust läbilõikavate lugudega. "Raskeimateks peavad nad ise seejuures juhtumeid, mille keskmesse on sattunud väikesed lapsed, kes ise veel enda eest seista ei jaksa, oska ega peakski."

Politseinikud meenutasid neile eredalt mällu sööbinud sündmust mõne aja tagusest ajast, mil nad said ühel pealelõunal väljakutse kenasse Kagu-Eesti külakesse.

"Tuppa sisenedes avanes palju näinud politseinikele aga trööstitu vaatepilt, kui neile tormasid vastu kaks paljasjalgset pisikest plikatirtsu. Veel enne, kui põrandale kükitanud politseinikud laste käest uurida jõudsid, kus on nende vanemad, kurtsid pisikesed põnnid külla saabunud vormikandjatele tasasel häälel tühja kõhtu," kirjeldati postituses.

"Ajal, mil üks politseinikest püüdis välja selgitada vanemate asukohta, haaras teine plikatirtsud näppu ja liikus nendega kööki. Külmiku ust paotades pressisid politseinikule aga pisarad vägisi silma, kui ta tühjusest haigutavas külmikus vaid üht nukrat pisikeste hambajälgedega sibulat nägi."

Et tagada laste heaolu, pakiti nad üleriietesse ning sõidutati politseiautoga jaoskonda. Soojas politseimajas sõid lapsed kõhu täis, vaatasid klienditelekast multikaid ning joonistasid ja mängisid politseinikega, kuniks nad hea inimese hoolde usaldati.

Tüdrukute ema oli tol päeval keskendunud vaid iseenda heaolule ning oli võimetu oma laste eest hoolitsema. Politseinike ja tugivõrgustiku koostöö perekonna ja seal sirguvate laste heaolu osas kestab tänaseni.

Sellele loole mõtlemine muudab politseinikud veel praegugi kurvameelseks. "Sestap soovime meiegi nii tänasel lastekaitsepäeval kui ka igal teisel argipäeval, et kõik suured ja väikesed põnnid üle kogu Eestimaa oleks ühtviisi hoitud ja armastatud. Et nende kodud oleks soojad, seal ei kakeldaks ning alati oleksid esikohale seatud pere kõige pisemate huvi."