"Õiguskantslerile esitatud avaldust analüüsides jõudsin seisukohale, et väärteomenetluse seadustik on vastuolus põhiseadusega, kuna selles puudub regulatsioon, mis võimaldaks väärteo tõttu kahju saanud isikul tutvuda tema õiguste kaitseks vajaliku väärteomenetluses kogutud teabega," märkis Madise.

Väärteoga tekitatud kahju hüvitamist saab taotleda kohtu kaudu tsiviilkorras. Kohtule tuleb esitada tõendid kahju tekkimise ja kahju suuruse kohta. "Paraku pole väärteo tõttu kannatanul juurdepääsu
väärteotoimiku materjalidele, kus tema õiguste kaitseks vajalikud andmed on olemas," tõdes Madise.

Väärteomenetluse seadustiku järgi ei ole väärteo tõttu kahju saanud isik väärteomenetluses menetlusosaline, erinevalt kannatanust kriminaalmenetluses. Väärteoga tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. "Teisisõnu tähendab
see, et väärteo tõttu kahju saanud isikul tuleb kahju hüvitamise nõudega pöörduda kas otse kahju tekitaja poole või kohtusse," ütles õiguskanstler. Praktikas on see keeruline, kuna väärteomenetluse seadustiku alusel keeldutakse kahju kannatanud isikule väärteomenetluse andmeid avaldamast. Nõnda ei tea kannatanu üldjuhul talle kahju tekitanud isiku nime ega kontaktandmeid.

"Kui kahju tekitamise asjaolude uurimiseks on alustatud väärteomenetlust ja riik on selle menetluse käigus juba tõendeid kogunud, siis ei ole mõistlikku põhjendust, miks peaks keelama kahju kannatanud isikul nende tõenditega tutvuda ja kasutada neid oma kahjunõude esitamisel," toonitas Madise.

Veelgi teravam on probleem olukorras, kui väärteomenetluses ei määrata kahju tekitajale karistust, vaid menetlus lõpetatakse näiteks otstarbekuse kaalutlusel, aegumise või süüteotunnuste puudumise tõttu. "Tsiviilõiguslikult võib kahju hüvitamise kohustus olla ka
siis, kui karistusõiguslikult ei ole tegemist süülise teoga, näiteks kui teo on toime pannud süüvõimetu alaealine," märkis Madise.

Kahjukannatajal ei ole võimalik saada kahju hüvitamiseks kohtuvälist lahendust, kuna üldjuhul on kahju tekitaja võõras inimene, kelle kontaktandmeid ei ole kannatanul õigust enne väärteootsuse tegemist näha. "Kahju tekitaja andmete saamine on vajalik ka selleks, et hinnata, kas on otstarbekas alustada kohtumenetlust," ütles Madise.

Kui tegemist on liiklusõnnetusega, kus inimene on saanud tervisekahjustusi, alustatakse olenevalt tervisekahjustuse raskusest kas väärteo- või kriminaalmenetlust. Väärteomenetluse alustamisel ei ole kahju kannatanud isikul õigust saada andmeid talle kahju tekitanud isiku kohta. Seevastu kriminaalmenetluse korral on kannatanul õigus tutvuda toimikuga ja saada andmeid kahtlustatava kohta. "Selline ebavõrdne kohtlemine kriminaal- ja väärteomenetluses ei ole põhjendatud," rõhutas õiguskantsler.

Liiklusõnnetuses tervisekahjustuse saanud inimene ei saa tutvuda väärteomenetluse käigus tema enda kohta koostatud tervisekahjustuse raskusastme määramise ekspertiisiaktiga. Kui liiklusõnnetust uuritakse väärteomenetluses, pidi eksperdiarvamus olema järelikult selline, et tervisekahjustus ei ole raske. Kahju kannatanud inimene ei saa aga ekspertiisiaktiga tutvuda ega selle kohta tõendeid või vastuväiteid esitada. "On olnud juhtumeid, kus inimese tegelik tervisekahjustus on osutunud siiski raskeks, kuigi esmaste ravidokumentide alusel antud eksperdihinnang seda ei kinnita," märkis Madise.

Selleks, et kirjeldatud probleemid lahendada ning väärteomenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla viia, on õiguskantsleri hinnangul näiteks võimalik muuta väärteomenetluse seadustikku selliselt, et väärteo tõttu kahju saanud isikul on õigus tutvuda väärteotoimikuga. "Samuti võiks kaaluda võimalust kaotada erinevus kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku vahel ning kaasata
väärteoga kahju saanud isik väärteomenetlusse menetlusosalisena – kannatanuna," lisas ta.