Erikomisjoni esimees Jürgen Ligi märkis, et avalikkust vapustavad sündmused toovad riigivalitsemisse paratamatult järsult teemasid, mis on läbi töötamata, kuid millega tuleb siiski kiiresti tegeleda. „Enne Eston Kohveri röövimist ei olnud kallid piirirajatised Siseministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ega teiste ametkondade prioriteet ning neid ei peetud enne piirilepingut ka tingimata sobivaks. Seepärast on pärast juhtunut mõistetav suurte valearvestuste risk. Erikomisjon püüab saada pilti ette nendest, nende parandamise võimalusest ja võimalustest vältida samasuguseid teiste suurprojektide puhul,“ tõi Ligi välja.

Riigikontroll tegi ülevaate Eesti idapiiri väljaehitamise ettevalmistamisest ning uuris, millise eesmärgi ja kriteeriumid olid piiri väljaehitamiseks seadnud valitsus, Siseministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet. Uuriti, milliseid alternatiivlahendusi oli kaalutud ning milliste argumentidega oli põhjendatud valitud lahendust. Ülevaates analüüsiti ka idapiiri väljaehitamise ja ülalpidamisega seotud riske ning nende maandamise meetmeid. Ülevaade hõlmab idapiiri väljaehitamise ettevalmistusi 2014. aasta septembrist 2018. aasta detsembrini.

Istungile on kutsutud siseminister Mart Helme, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning Siseministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.