Veterinaar- ja toiduamet: toidu mürgijääkide normid kajastavad hea tootmistava norme

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul ei ole ilma mõõtemääramatuse mahaarvestamiseta taimekaitsevahendite jääkide piirnormi ületamisel tegemist ohtliku toiduga.

Kalda ütles Delfile, et oluline on mõista piirnormide seadmise põhimõtteid ja toiduohutuse aspekte. Mürgijääkide piirnormide puhul on arvestatud mõõtemääramatusega 50 protsenti, mille võib proovi nõuetekohasuse hindamiseks tulemusest maha võtta. Ilma mõõtemääramatuse mahaarvestamiseta piirnormi ületamisel ei ole tegemist ohtliku toiduga. "Taimekaitsevahendite jääkide normid ei kajasta endas mitte toiduohutuse piirnorme, vaid hea tootmistava norme," märkis ta.

Kalda kinnitusel ei vasta toode mürgijääkide osas nõuetele siis, kui need ületvad piirnormi rohkem kui 50 protsendi võrra. "Juhul, kui analüüsitulemus on 1-50 protsenti üle piirnormi, siis tegelikult on tulemus nõuetekohane, arvestades mõõtemääramatust," ütles ta.

Enne taimekaitsevahendi turule lubamist viib Euroopa Toiduohutusamet Kalda sõnul läbi põhjaliku riskihindamise. Pestitsiidijääkide piirnormide seadmisel lähtutakse sellest, et jääkide sisaldus peab olema nii madal kui võimalik ning ei tohi kujutada ohtu tarbija tervisele.

Toidu ohutuse eest vastutavad Kalda kinnitusel toidu tootja ja käitleja. Veterinaar- ja toiduamet teeb tema sõnul vastavalt toiduseadusele järelevalvet. Võimalusel lähtub amet edaspidi proovivõtuplaanide koostamisel enam ka tarbimis- ja toodete päritolu andmetest.

Eesti päritolu toidu proove võetakse Kalda sõnul suuremas mahus seetõttu, et põllumaajandusameti järelevalve alla kuuluvad Eesti taimekasvatajad ja proove võetakse esmatootmise tasemel. "Veterinaar- ja toiduamet võtab proove aga kõikidel toidu käitlemise etappidel ning seetõttu on valimis nii Eestist, teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kui ka Euroopa Liidu välistest riikidest pärit toit," rääkis ta.

Veterinaar- ja toiduameti mullu taimekaitsevahendi jääkide uurimiseks võetud proovidest oli Eesti päritolu 32, Euroopa Liidu päritolu 39 ja Euroopa Liidu välistest riikidest 29 protsenti. Proovidest 89 protsenti olid tava- ja 11 protsenti mahetoidu proovid.

"Proovivõtu mahtude hindamisel tuleb arvestada ka Eesti kui päritoluriigi kohustusega tagada nõuetekohasus ka riigist väljaviidava toidu osas. Samasugust vastutust kannavad ka sissetoodavate saaduste lähteriigid," märkis Kalda.

Täna selgus, et riigikontrolli hinnangul ei tohiks maaeluministeerium ning veterinaar- ja toiduamet väita, et kogu Eestis müüdav toit on ohutu, sest toidu-uuringute ja laborianalüüside hulk ei ole piisav ning järelevalves on puudusi.

Ühtlasi toodi aruandes välja, et samad asutused ei teavita inimesi piisavalt toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkidega seotud riskidest. Riigikontrolli hinnangul jäetakse tarbijale ekslik mulje, et toit muutub järjest puhtamaks.