Koolispordi liit valitsusele: õpetajad vajavad motivatsioonipaketti õppekavavälise töö edendamiseks
“Tunnustame igati riigi viimaste aastate samme õpetajate palga tõstmisel ning õpetajaameti väärtustamisel. Leiame, et lisaks õppekavajärgsele tegevusele koolitundides on õpetajal väga
tähtis ühiskondlik roll ka tundidevälisel ajal,” ütles liidu president Lauri Luik, kes ise kuulub Reformierakonda.
Luige sõnul toetub koolisporditegevus suuresti kehalise kasvatuse õpetajate vabatahtlikule tööle ning tunnivälisele ajale.
“Paraku on õpetajate tundideväline koormus kasvanud sedavõrd suureks, et peame leidma uusi mooduseid, kuidas neid lisaks isiklikule fanatismile täiendavalt motiveerida. Tundideväline kehaline tegevus on samas ülimalt tähtis, et noored saaksid piisava igapäevase liikumiskoormuse," ütles Luik
"Seetõttu teemegi valitsusele ettepaneku töötada välja vastav motivatsioonisüsteem, mis võtaks arvesse nende õpetajate panust, kes lastega peale tunde tegelevad, laagris, võistlustel ja väljasõitudel käivad ning nende kehalisse arengusse vabatahtlikult lisaks panustavad," teatas Luik.
Tervise arengu instituudi 2016. aastal läbi viidud uuringust selgus liidu hinnangul karm tõsiasi: iga neljas esimese klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud. Laste ülekaalulisuse ja rasvumise hindamiseks mõõdeti ja küsitleti kokku 12 700 esimese klassi õpilast 381 koolis üle Eesti.
Sellest tulenevalt on koolispordi liit võtnud fookusesse keskenduda senisest enam just nendele noortele, kes igapäevaselt aktiivselt ei liigu ning ka erivajadustega koolinoortele.
"Äärmiselt tähtis on, et ka riik võtaks need sihtrühmad oma erilise tähelepanu alla," sõnas Luik.
Eesti koolispordi liit on üle-Eestiline noorte sporditegevust koordineeriv katusorganisatsioon, kuhu kuulub 20 kohalikku organisatsiooni kõikidest maakondadest ning viiest suuremast linnast. Lisaks on Eesti Koolispordi Liidu igapäevased koostööparnerid Eesti kutsekoolide spordiliit ja eesti akadeemiline spordiliit.
Koolispordi liidu vastutusvaldkonda kuuluvad kõik 7-26 aastased Eesti noored, igapäevategevustesse on kaasatud ligi 40 000 üldhariduskoolide, 3000 kutsekoolide ja 9000 kõrgkoolide noort
