Abortide arv on Eestis aasta-aastalt langenud. Kui veel kümme aastat tagasi registreertiti neid 10 699 (sh 2290 raseduse katkemist), siis mulluseks kahanes see arv ligi poole võrra - 5590 abordini (sh 1790 raseduse katkemist).

Märkimisväärne on tõik, et oluliselt on vähemaks jäänud legaalselt indutseeritud aborte ehk neid, mis on tehtud meditsiinilistel näidustustel või naise enda soovil. Kümne aasta lõikes on nende arv kahanenud 4609 võrra.

Kui palju nende abortide hulgas on neid rasedusi, mis katkestati meditsiinilisel näidustusel, on naistearstide Helle Karro ja Piret Veeru sõnul hetkel võimatu öelda, sest raseduse infosüsteemis on hetkel sellekohane info mittetäielik.


Karro ja Veerus selgitasid, et omal soovil raseduse katkestamiste arvu drastiline langus toimus pärast Eesti taasiseseisvumist haridusasutustes läbiviidava tervisekasvatuse, noorte nõustamiskeskustes jagatava seksuaalhariduse ja -nõustamise ning üldise rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse olulise paranemise tagajärjel.

Nende sõnul tekitab abortidega seoses naistearstide jaoks suurimat peavalu võimalikud muudatused seadusandluses, mis võivad seada barjääre abordi kättesaadavusele.

Selle tagajärjel võib pikeneda raseduse katkestamisele eelnev ooteaeg, raseduse katkestamine muutuda kallimaks või selle teostamisele eelnevad protseduurireeglid keerulisemaks ning raseduse katkestamine olla stigmatiseeriv nii patsiendile kui arstile. "Kokkuvõttes tähendaks selline olukord naiste tervise ohtuseadmist kas võimalike kriminaalsete abortide või vaimse tervise häirete riski tõusu tõttu," lisasid nad.


Statistikast tuleb välja seegi, et iga eelmisel aastal sündinud saja lapse kohta, tehti 26.4 legaalselt indutseritud aborti. Piltlikult öeldes tähendab see, et iga viies rasedus katkestati kas tervislikel põhjustel või naise enda soovil. Liites sellele ka katkenud rasedused, kasvab abortide arv iga saja elusünni kohta 38.9-ni.

Enim aborte - nii raseduse katkemist kui katkestamist - on 30-34aastaste naiste seas. Sellele grupile järgnevad 25-29 aastased naised. Tähelepanu väärib asjaolu, et kuni 14 aastaste tüdrukute seas katkestati mullu 13 rasedust.

Kõige rohkem katkestati mullu rasedusi Harjumaal (1894), kus elab ka kõige rohkem inimesi. Järgnesid Tartumaa (481) ja Ida-Virumaa (325). Kui enamasti lasid raseduse katkestada naised, kes olid varemalt vähmelt ühe lapse sünnitanud, siis Tarumaal olid selles arvestuses ülekaalus naised, kel lapsi ei ole.