Ministeerium soovib euroakadeemia sulgeda
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles Delfile, et kooli sulgemise peamine põhjus on õppe juba pikka aega, täpsemalt umbes kuus aastat halvana püsinud kvaliteet.
"Kõigepealt nad said kolmeaastase tingimisi akrediteeringu ja nüüd tuli kvaliteediagentuuri otsus, et uut tingimisi akrediteeringut mitte anda," rääkis Reps.
Kui valitsus euroakadeemialt õppe läbiviimisõiguse ära võtab, siis tähendab see, et uusi tudengeid kool vastu võtta ei saa ja kool suletakse kas tuleval või ületuleval aastal. "Üle kahe ja poole aasta me sellist protsessi ei ole lubanud tavaliselt," sõnas Reps.
Ministeeriumi läbi viidud riikliku järelevalve tulemused osutavad tõsistele ja pikka aega süvenenud probleemidele õppetöö läbiviimises, kõrgkooli juhtimises ja jätkusuutlikkuses.
Euroakadeemia dokumentides esitatu ja tegelikkus erinevad oluliselt. Inimesi napib, tegevusi koordineerib ainuisikuliselt kõrgkooli pidaja. Töötajate arv ei võimalda õppeasutust tulemuslikult juhtida ja kvaliteetselt õppetööd läbi viia. Juhtimine ei ole üheselt arusaadav ja läbipaistev. Õppetöö läbiviimises osalevad inimesed, kes ei vasta nõuetele. Mitmel õppejõul puudub nõutav eesti keele oskus.
Ministeeriumi kõrghariduse, teaduse ja keelepoliitika asekantsler Indrek Reimand tõdes, et Euroakadeemia õppetegevus ei vasta kõrgkoolile esitatavatele nõuetele ning olukorra paranemise märke ei paista. "Kui kõrgkool ei suuda tagada õppe kvaliteeti, siis sellega rikutakse nii üliõpilaste, tööandjate kui ka kõigi teiste huvipoolte õigustatud ootust kvaliteetsele kõrgharidusele ning seda ei saa lubada," ütles Reimand.
Euroakadeemia õppe õigused on kavas tunnistada kehtetuks alates 31. augustist 2020. Tänavu sügisel algava õppeaasta jooksul on võimalik enamusel praegustest üliõpilastest kõrgkool lõpetada.
Euroakadeemias õpib praegu 280 üliõpilast, neist 46 esimesel kursusel. Esmakursuslastele, kes ei jõua oma õpinguid järgmise õppeaasta lõpuks lõpetada, leiab Euroakadeemia koostöös ministeeriumiga võimalused õpingute jätkamiseks teistes kõrgkoolides või korraldab õppetöö tihendatud graafiku alusel, mis võimaldaks neil siiski õpingud lõpetada.
Möödunud aasta augustis tegi Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsuse euroakadeemiat mitte akrediteerida.
Mullu septembris algatas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku järelevalve, saamaks täiendavaid argumente ja infot, kas anda kõrgkoolile kuni kaheaastane tähtaeg uuel institutsionaalsel akrediteerimisel osalemiseks või algatada kõrgkoolile antud õppe õiguste kehtetuks tunnistamine.
Probleemidele euroakadeemias on osutanud ka politsei-ja piirivalveamet, mis tunnistas kõrgkooli mullu detsembris juba teist korda ebausaldusväärseks. Seetõttu ei saanud euroakadeemia enam võtta vastu välisüliõpilasi kolmandatest riikidest.
Keeleinspektsioon viis kõrgkoolis läbi keelekontrolli ja suunas kuus inimest keeleeksamile. Töötajate eesti keele oskust hinnati üldiselt kehvaks.
Euroakadeemia rektorit Jüri Martinit pole Delfil õnnestunud kommentaariks tabada.
