"Ühised sihid välispoliitikas ja arusaam julgeolekuolukorrast muudab meie head suhted veelgi kindlamaks. Balti kaitsekoostöö on tugevam kui kunagi varem ning peame seda liini ka jätkama," sõnas Reinsalu.

Ta rõhutas ka üle-atlantilise sideme hoidmise olulisust. "NATO kontekstis peame keskenduma eelkõige allianssi võimekusele uute ohtudega toime tulla," ütles Reinsalu.

Välisministrid võtsid vaatluse alla olukorra Ukrainas, mõistes tugevalt hukka Venemaa tegevuse, sealhulgas lihtsustatud korras vene kodakondsuse väljastamise Ukraina elanikele.

"Euroopa Liiduna peame ühiselt seisma Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse eest ning püüdlema konflikti lahenduse suunas," kinnitas välisminister. Kohtumisel räägiti ka idapartnerlusest, rõhutades vajadust hoida seda ELi tähelepanu all ja aidata idapartnereid reformidega edasi liikuda.

Leedu välisminister Linkevičius õnnitles Reinsalu Eesti valituks osutumise puhul ÜRO Julgeolekunõukogu mitte-alaliseks liikmeks. Reinsalu rõhutas, et aktiivse tegutsemisega maailmaorganisatsioonis tagab Eesti paremini ka Balti regiooni julgeoleku. Lisaks kinnitas ta Eesti kava korraldada Kolme mere tippkohtumist aastal 2020.

Eesti ja Leedu välisministrid arutasid kohtumisel ka ELi tuleviku, sealhulgas laienemise küsimusi, ning regionaalseid projekte, sealhulgas Rail Baltic ja elektrivõrgu desünkroniseerimine.
Reinsalu asetas täna Vilniuses ka pärja Nõukogude okupatsiooni ohvrite monumendi juurde ja külastas Okupatsioonide ja vabadusvõitluste muuseumi.