Isamaa: kautsjonil on distsiplineeriv mõju

"Isamaa toetab Õiguskantsleri ettepanekuid välireklaami osas ning justiitsminster Raivo Aeg on saatnud juba kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt tunnistataks kehtetuks valmisagitatsiooni piirang valimispäeval ning poliitilise välireklaami keeld," ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder Delfile.

Isamaa ei toeta aga kautsjoni kaotamist riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatidele. "Kautsjon tagab selle, et valimistel osaleksid erakonnad ja kandidaadid, kes võtavad valimisi tõsiselt ja tajuksid riigi juhtimisega kaasnevat vastutust," sõnas Seeder. Tema hinnangul on kautsjonil distsiplineeriv mõju ning see on vastutustundliku poliitika huvides.

Sotsid: kampaaniakulud vajaks ülempiiri

Sotsiaaldemokraatlik Erakond suhtub välireklaami piirangu kaotamisesse pigem positiivselt. "Samas oleme alati seisnud selle eest, et kampaaniakuludele tuleks kehtestada ülempiir. See tähendaks väiksematele ja uutele erakondadele võrdsemaid võimalusi teistega ning vähendaks raha rolli valimistulemustes," ütles sotside peasekretär Rannar Vassiljev Delfile.

Valmispäeva agitatsiooni keelu kaotamisse suhtuvad sotsid ettevaatlikult mõistes, milline võib seejuures olla tegelik elu valimisjaoskondade ümbruses. "Kampaaniameeskondade aktiivsest rindest läbimurdmine ei pruugi valija jaoks olla meelistegevus, millega pühapäeva sisustada," nentis Vassiljev.

Kautsjoni suurus ei tohiks Vassiljevi hinnangul olla takistus erakondade ja üksikkandidaatide jaoks, kes soovivad tõsiselt kandideerida. "Siiski maksaks kautsjoni kaotamise otsustamise juures analüüsida, kas riskivaba kandideerimine suurendab pigem tõsiselt kandideerimise või kandideerimise devalveerimise võimalusi," sõnas ta.

EKRE: kautsjoni suurust tuleks vähendada

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Anti Poolamets ütles Delfile, et valimiste-eelse välireklaami keelu mõte omal ajal oli muuta poliitiline debatt sisulisemaks, kuid see eesmärk ei täitunud – valimiskampaaniad kolisid 40 päeva ettepoole," ütles Delfile EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets. Lisaks on tema sõnul Eesti põhiseaduses punkt, mille järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. "Välireklaami keeld rikub seda põhimõtet ja seepärast on EKRE keelu kaotamise poolt," lisas ta.

"Mis puutub kautsjonitesse, siis praegused kautsjonid piiravad uute poliitiliste jõudude võimalust saada valituks riigi esindusorganitesse. See omakorda soodustab poliitika kartellistumist, mis on demokraatiale ohtlik," sõnas Poolamets.

Kautsjonid tuleks Poolametsa sõnul langetada määrani, mis ei takistaks uutel poliitilistel jõududel poliitikasse tulla. "Praegused kautsjonid on selgelt liiga kõrged," märkis ta. "Kautsjonite täielik kaotamine võib olla kahe teraga mõõk, sest võimaldab kergekäeliselt end üles seada ka pullimeestel, kes tegelikult kandideerimist tõsiselt ei võta," lisas Poolamets.

Üks variant on Poolametsa sõnul ka rahaline kautsjon kaotada ja asendada see toetusallkirjadega. "See tähendab, et iga kandidaat, kes soovib oma nime valimistel üles seada, peab muretsema teatud hulga allkirju oma toetajatelt," selgitas ta. EKRE fraktsioon kujundab aga konkreetse seisukoha edasiste arutelude käigus.

Reformierakond: välireklaam tõstab ainult politsei koormust

"Reformierakond pole välireklaami keeldu kunagi toetanud, meie arvates on see ebaproportsionaalne piirang, mis tõstab ainult politsei halduskoormust. Seega toetame selles küsimuses õiguskantslerit," ütles Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo Delfile. "Teisi küsimusi tahaksime enne seisukoha kujundamist erakonna sees arutada."

Riigikogu erakondadest polnud laupäevaks neil teemadel ainsana vastanud Keskerakond. Ka riigikoguvälistest parteidest polnud ükski leidnud võimalust oma kommentaari anda.

Õiguskantsler Ülle Madise saatis sel nädalal riigikogule rea ettepanekuid, mis puudutavad muu hulgas poliitilist välireklaami, agitatsiooni ja ka kandidaatide kautsjoneid. Poliitilise välireklaami keeld tuleb ema hinnangul kaotada, sest sellest kinnipidamise kontrollimine on keeruline ja lisaks piirab see väikeste parteide võimalusi.

Samuti tuleks õiguskantsleri hinnangul kaotada kandidaatidele ette nähtud kautsjon, mis riigikogu valimistel on ühe miinimumpalga ja Euroopa Parlamendi valimistel viie miinimumpalga suurune. Kautsjoni nõue oli ka põhjus, miks näiteks Elurikkuse Erakond ei saanud osaleda riigikogu valimistel täisnimekirja ehk 125 kandidaadiga.

Valimispäeva agitatsiooni keeld võiks aga õiguskantsleri arvates kehtida vaid valimisjaoskonnas ja selle ümbruses, sest nii riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel tegi üle 60 protsendi valijaist oma valiku juba enne valimispäeva elektrooniliselt või valimisjaoskonnas eelvalimistel, mil aktiivne agitatsioon on lubatud.