FOTOD | Jüri Ratas nentis Keskerakonna volikogul, et partei reiting on langenud EKRE kaasamise tõttu
Avaldame Jüri Ratase kõne täismahus:
Ma alustan oma sõnavõttu tänusõnadega. Tänan teid kõiki südamest kogu töö ja panuse eest, mida te olete viimase pea aasta aja jooksul andnud. See on tähendanud panustamist Keskerakonna töösse, meie poliitikasse ning kahte järjestikkusesse valimiskampaaniasse. Need pole kindlasti olnud kerged pingutused. Nüüd saame sellest kõigest natuke puhata ja keskenduda teistele tegemist vajavatele asjadele. Järgmised valimised ootavad meid 2021. aastal, kui valitakse Vabariigi Presidenti ja kohalike omavalitsuste volikogusid.
Pisut enam kui kahe aastane valimistevaheline aeg annab meile võimaluse keskenduda sisulisele tööle riigis ja omavalitsustes ning erakonna tugevdamisel. Keskerakonnal on hea struktuur ja kindel võrgustik üle terve Eestimaa. Samuti on meil palju liikmeid ja toetajaid ning tubli tahe Eesti elu edasi viia. Paneme selle kõrvale meie selged ja edasiviivad seisukohad ning maailmavaate, mis on suunatud kõigi Eestimaa inimeste elu edendamiseks, sõltumata nende soost, vanusest, elukohast, emakeelest või muudest teguritest. See on võimas kooslus, mida peame järjekindlalt veelgi tugevdama.
Head sõbrad!
Mai lõpus toimusid Euroopa Parlamendi valimised. Nendel valimistel andis meile oma toetuse 47 799 inimest, mis moodustas 14,4% kõigist hääletanutest. Meie esinumber Yana Toom kogus väga tublid 26 990 häält, millega ta ületas oma möödunud korra tulemuse. Ka teiste kandidaatide tulemused andsid meie nimekirja heaks tubli panuse ning kõigi osa oli oluline. Kogutud toetusega saime taas kindlalt ühe mandaadi, millega täitsime endale valimiste eel püstitatud eesmärgi.
Enne valimisi ennustati mitmel pool erinevaid võimalusi, milliseks valimistulemused kujuneda võivad. Mõnes neist prognoosidest ei lubatud meile ühtegi kohta, teistes oodati ka kahte mandaati. Kaks Keskerakonna saadikut europarlamendis oleks kindlasti hea õnnestumise korral võimalik olnud, kuid pidime kampaanias arvestama ka reaalsuse ning erakonna rahaliste võimalustega. Meie seekordsed kampaaniakulud olid konservatiivsed ning jäid kõigist teistest parlamendierakondadest väiksemaks.
Pärast valimistulemuste selgumist on palju küsitud, et mida need tähendavad ning proovitud resultaati mõtestada. Üks levinud tõlgendus oli, et valimistulemus andis signaali rahulolematusest valitsusega ning arutati isegi, kas sellel saab olema mingi mõju meie riigisisesele poliitikale. Ma ei saa selle tõlgendusega paraku täiesti nõus olla.
Euroopa Parlamendi valimised on alati ühest küljest isikuvalimised ning suurt toetust pälvivad inimesed, kes on populaarsed või keda valija Euroopa teemadega seostab. Kindlate kandidaatide populaarsus ei käi alati sama jalga erakondade üldiste toetusnumbritega, mida uuritakse Riigikogu valimiste kontekstis. Vaadake või Marina Kaljuranna suurtulemust 65 549 häälega seekordsetel valimistel või meenutage näiteks Toomas Hendrik Ilvese 76 120 häält Eesti esimestel Euroopa Parlamendi valimistel. Ka Andrus Ansipi, Indrek Tarandi või Yana Toomi tulemused erinevatel eurovalimistel kinnitavad seda tõlgendust.
Toon veel mõne näite. 2009. aastal toetas valitsuses olnud Reformierakonda ja IRL-i kokku 27,5 protsenti valijatest ning kui me liidame sellele veel juurde vahetult enne valimisi valitsusest lahkuma sunnitud sotsiaaldemokraadid, saame 36,2 protsenti. Nüüd, eelmise kuu lõpus toimunud valimistel toetas valitsuserakondi Keskerakonda, EKREt ja Isamaad 37,4 protsenti valijatest.
Seega on muster eurovalimistel püsinud kõigil neljal korral sarnane ning seekordne valitsus saab kõigi Eesti Euroopa Parlamendi valimiste järjestuses tubli teise koha, jäädes vaid väga napilt parimale tulemusele alla.
Veel teisest küljest väärivad eraldi meenutamist 2009. aasta valimised, kui opositsioonis olnud Keskerakonda jäi kolmandast mandaadist lahutama vaid kümmekond häält. See tulemus oli toona meile küll suureks rõõmuks, kuid koalitsiooni tööle ja tervisele see tagantjärele teades mõju ei avaldanud. Reformierakond jätkas valitsuse juhterakonnana veel üle seitsme aasta.
Armsad erakonnakaaslased!
Keskerakonna otsus võtta pärast Riigikogu valimisi initsiatiiv, alustada ise läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks ning kaasata senise valitsemiskogemuseta Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, on toonud kaasa rohke tähelepanu ja avalikkuse surve. Loomulikult peame arvestama ka sellega, et valitsuse esimene kuu möödus valimiskampaania olukorras, mis seda temperatuuri veelgi palavamaks küttis.
Kriitika on oma jälje jätnud ka meie erakonna toetusprotsendile. See on olukord, mis eeldab meilt pingutust. Me peame suutma esineda positiivsete -algatustega, meil tuleb osaleda aktiivselt avalikus debatis ning lasta kõlada ka enda vaatenurgal ning edasiviivatel mõtetel. Poliitikutena on meie kohustus oma mõtteid väljendada, oma töö tulemusi esitleda ja oma arusaamasid selgitada. See on ainuke viis meie toetust kasvatada.
Praeguses valimistevahelises olukorras ei ole kõrgel või madalal reitingul mingit sisulist tähtsust, aga see peab sundima meid tööle. Pole mingit olulist erinevust, kas reiting on praegu 15, 25 või 35 protsenti. Kahe aasta pärast peab Eesti Keskerakond minema valimistele vastu taas esikoha pretendendina. See on kindlasti võimalik ja kahtlemata tõenäoline.
Poliitikas päevast päeva toimetades võivad tunduda meile mõned olukorrad ja probleemid täiesti enneolematud. Väikese süvenemisega saame aru, et paljutki sellest erakordsest on tegelikult juba varem olnud. Poliitika kipub ennast kordama ning seetõttu on meil vaja järjepidevust ja pikka meelt. Meil on vaja kogenud inimesi ja riigimehelikku mõtlemist.
Selle teema lõpetuseks tooksin veel vaid ühe tsitaadi Juhan Kivirähkilt, kes ütles ERRi raadiouudistele nii: „Parteide toetusnumbrites on näha, et praegune valitsuskoalitsioon on langenud sellise kriitika alla, mida mina 25-aastasest ajaloost ei mäletagi, et pärast valimisi oleks olnud“. Enneolematu kriitika tõepoolest, ainult et Kivirähk ütles seda vähem kui kaks kuud pärast 2015. aasta Riigikogu valimisi Taavi Rõivase ja Reformierakonna moodustatud valitsuse kohta.
Kallid kuulajad!
Pärast suurt avalikku tähelepanu on Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa erakonna valitsus sisenenud töisesse aega. Paljud koalitsiooniläbirääkimiste eel ja järel tõstatatud kahtlused on osutunud alusetuks. Küllap toob aeg selgust ja rahunemist ka teistes. Selge on ka see, et valitsuspartnerite tähelepanuväärsete sõnade asemel peame me kõik näitama silmapaistvaid tegusid. Just viimased aitavad Eesti elu enam edendada.
Üks oluline saavutus meie riigi jaoks oli 7. juunil toimunud ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme valimine. Eesti pälvis rohkete inimeste suure töö tulemusena paljude riikide usalduse ning kannab julgeolekunõukogu liikme vastutust aastatel 2020-2021. See näitab taas, et meie välispoliitiline joon on kindel ja muutumatu ning meie liitlased ja partnerid maailmas peavad meist lugu. Meid teatakse meie tegude järgi.
Eesti Vabariigi peaministrina seisan vankumatult selle eest, et meid seni nii hästi teeninud välis- ja julgeolekupoliitiline kurss püsiks ning kõik meie inimesed tunneksid end Eestis hästi ja hoituna.
Sõnastasime selles samas vaimus valitsuses oma üldiste eesmärkidena, et seisame sidusa, oma inimesi ja pere loomist väärtustava riigi eest, kus kõik tunnevad end turvaliselt ja ühiskonnaellu kaasatuna. Meie iseolemise olulisteks sammasteks on tugev kaitsevägi ning aktiivsus rahvusvahelises koostöös, kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse. Tegutseme, et vähendada bürokraatiat ja toetada tarka majandust, mille vundamendiks on teadus, arendustegevus ja innovatsioon. Nende eesmärkide saavutamiseks oleme kirja pannud mainitud prioriteetidest lähtuva 100 päeva plaani ning kinnitanud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi. Suure töise katsumuse ja olulise kondiproovina seisis meie ees ka riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2020-2023.
Eelarvestrateegias on järgneva nelja aasta riigieelarve mahuks plaanitud veidi rohkem kui 48,5 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kulude maht ligikaudu 11,7 miljardit eurot, mida on pool miljardit enam kui tänavu. Riigi rahalisi kavasid tehes peame endiselt oluliseks, et püsiks struktuurne tasakaal ja väheneks riigi võlakoormus. Täpsemaid plaane saame teha juba sügisel kui hakkame koostama järgmise aasta riigieelarvet. Selleks valmib Rahandusministeeriumil suve lõpuks uus majandusprognoos, milles on riigi rahalised võimalused selle hetke parima teadmise kohaselt lahti kirjutatud. Praegune pilt näitab siiski kokkuhoiu vajadust, sest ministeeriumi rahandusspetsialistide arvutused näitavad, et praegusel kursil kulutab valitsussektor veidi üle oma võimete. Seega tuleb töökorraldus ja kulud kriitiliselt üle vaadata.
Oluliste punktidena saame siiski juba riigi eelarvestrateegia pealt öelda, et panustame jätkuvalt tõsiselt riigikaitsesse, et kulutuste osakaal püsiks üle kahe protsendi meie sisemajanduse kogutoodangust. Sellele lisanduvad liitlaste võõrustamise kulud ning täiendavad kaitseinvesteeringud 20 miljoni euro ulatuses. Palju on räägitud ka teadus- ja arendustegevuse lisaraha vajadusest. Panustades teadusesse saame kindlustada oma riigi edu ja majanduskasvu ka tulevikus ning just seepärast otsustasime, et see saab olema üks valdkond, kust praeguses seisus ei saa midagi ära võtta. Lisaraha abil kindlustame, et teaduse rahastus püsib senisel tasemel 0,71 protsendi juures meie SKPst. Loomulikult püsib meie ambitsioon tõsta see tase ühe protsendini niipea, kui riigi rahanduse olukord seda võimaldab.
Keskerakonna jaoks on olnud oluline ka pensionäride toimetulek ning neile väärika vanaduspõlve tagamine. Eelarvestrateegia raames tegime olulise otsuse, et suurendame pensionäride maksuvaba tulu 50 euro võrra, et keskmine pension jääks ka pärast järgmise aasta korrapärast tõusu maksuvabaks. Täiesti kindlalt pole me loobunud ka ühest oma olulisest valimislubadusest, milleks on erakorraline pensionitõus. See on ametisoleva valitsuse jaoks igasuguse kahtluseta küsimus, mille peame tulevaste eelarvetega lahendama.
Sugugi vähem oluline pole siinkohal mainida lisarahastust Elronile uute rongide soetamiseks või ka saarte ja mandri vaheliste laeva- ja lennuühenduste parandamisse.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli Eesti majanduskasv 4,5 protsenti. Eesti keskmine palk oli samal ajal 1341 eurot ning isegi hinnatõusu arvesse võttes kasvasid meie inimeste sissetulekud 5,5 protsenti. Meie tööhõive numbrid püsivad enneolematult tugevad. Rahvusvahelised reitinguagentuurid hindavad Eesti majanduskeskkonda ja konkurentsivõimet jätkuvalt kõrgelt.
Sellises olukorras ei saa me jääda loorberitele laisklema, vaid peame töötama, et meie ühiskonna jõukus jõuaks ka nende inimesteni, kes sellest seni vähem osa on saanud. See tähendab vajadust tagada kättesaadav arstiabi kõigile, toetada maapiirkondi ja sotsiaalvaldkonda, panustada õpetajate, haridustöötajate, päästjate, tervishoiu ning siseturvalisuse töötajate ja teiste palgatõusudesse. Me ei saa oma väikeses Eestis jätta kedagi maha.
Austatud saalisviibijad!
Lõpetan oma kõne sealt, kust seda ka alustasin – Euroopa Liidu asjadest. 6. juunil kiitis Vabariigi Valitsus heaks minu ettepaneku esitada Kadri Simson Euroopa Komisjoni liikme kandidaadiks. Kadri esines sel nädalal volinikukandidaadina ka ettekandega Riigikogus, vastas rahvasaadikute küsimustele ning teenis ära nende toetuse. Järgmised ärakuulamised seisavad tal ees juba Euroopa Parlamendis, mis lähevad kindlasti sama edukalt.
Kadril on pikaajaline kogemus Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu institutsioonidega koos töötamises. Eelmise valitsuse majandus- ja taristuministrina juhtis ta Euroopa Liidu Nõukogus meie eesistumise ajal hästi, pühendunult ning tulemuslikult siseturu, energeetika ja transpordiküsimuste valdkondi. See on andnud talle suuremat tuntust ning teda hinnatakse ka Euroopa Liidu ametikaaslaste poolt, mis annab talle parimad eeldused volinikuna läbilöömiseks.
Euroopa Komisjoni voliniku ametikoht on kahtlemata üks suuremaid vastutusi, ning kaalukamaid kogemusi, mis Eesti poliitikule võib osaks saada. Ma usun, et Kadri tunneb seda kaalu hästi ning tuleb selle tööga suurepäraselt toime. See saab kindlasti olema mõneks ajaks oluline kaotus Keskerakonnale, kuid võit Eestile ja Euroopale.
